Kui tehisintellekt vaatab silma, ilmneb südamehaiguste risk vaid minutiga
Südame-veresoonkonna haigused on endiselt Eesti levinuim surmapõhjus. Värske teadustöö näitab, et tehisintellekti abil on võimalik nende ohtlike tõbede riske hinnata silma võrkkesta vaatluse kaudu. Ei mingeid vereproove ega vererõhu mõõtmisi — vaja läheks vaid minutit silmaarsti kabinetis, vahendab Briti väljaanne The Guardian.
Ühendkuningriigis läbi viidud uuringus analüüsiti enam kui 88 000 inimese silma skaneeringuid selgitamaks välja, missugused võrkkesta veenide ja arterite eripärad südame-veresoonkonna haiguste riskile viitavad.
Selle andmestiku baasil loodi tehisintellektiga varustatud tööriist Quartz, mis analüüsis enam kui 7000 isiku võrkkesta pilte. Saadud tulemusi kõrvutati traditsioonilisema riskiskoorist ilmnevaga ning katseisikute tervist jälgiti seitse kuni üheksa aastat.
Uuringust ilmnes, et südame-veresoonkonna haigustesse suremise riskile viitasid võrkkesta veresoonte laiuse ja kurvilisuse eripärad. Tehisintellekt võttis arvesse ka patsiendi varasemat haiguslugu, suitsetamist, ravimite tarvitamist ning infarkte.
Nii Quartzi kalkulatsioonide kui ka traditsioonilisemate riskihindamise meetodite abil jõuti sarnastele tulemustele. Tehisintellekti kasuks räägib tema kiirus ja automatiseeritus, aga ka soodne hind ning asjaolu, et patsiendi jaoks on tegemist lihtsa kehavälise protseduuriga.
Uuringut tutvustavat teadusartiklit saab lugeda ajakirjast British Journal of Ophthalmology.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
