Klassikalised lastehaigused

Kui vaadata ainult ägedaid respiratoorseid haigusi, siis Jevgenia Epšteini sõnul on 2021. aasta haigestumine olnud mullusest 43 protsenti väiksem. Statistika näitab, et laste haigestumine läkaköhasse, sarlakitesse ja tuulerõugeisse on langustrendis.

Mulluseid ja tänavusi andmeid võrreldes ilmneb, et läkaköhasse haigestumine vähenes 3,4 korda (tänavu 12 haigusjuhtu, mullu 41). Sarlakeid diagnoositi 2,5 korda vähem (mullu 137, tänavu 54). Tuulerõugeid on leitud 18,1 protsenti vähem ja pneumokokknakkust 38,2 protsenti vähem. Eelmisel aastal oli kolm pneumokokkmeningiidi juhtumit, tänavu pole veel ühtegi diagnoositud.

Sel aastal pole veel leitud ka mumpsi. Leetreid ega punetisi polnud ka juba mullu.

Koroona

Küll aga on suurenenud Covid-19 põdevate laste arv. Võrreldes mullusega on 5– 9-aastaste seas koroonaviirusega nakatunuid 42 korda rohkem, 10–14-aastaste seas 35 korda.

Samuti on suurenenud laste osakaal haigete üldarvust: 2020. aastal moodustasid 10–14 aasta vanused lapsed 3,2 protsenti haigete üldarvust, 2021. aastal on nende osakaal on 11,4 protsenti. Vanusrühmas 5–9 eluaastat – vastavalt kaks protsenti ja kaheksa protsenti. Andmed on esitatud 24. novembri 2021 seisuga.

Pikem vaade

SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukase sõnul on aga haigestumistes siiski teatavat tõusu märgata: "Viirus tühja kohta ei salli. Just nägin, et ka ameeriklased täheldasid sama: kuna viirused olid pikalt alla surutud, siis suvel vabamates oludes hakkasid taas intensiivselt levima."

Eesti arstid on märganud ka näiteks pesemata mandariinide söömisega seoses harilikult jõuluajal esilekerkiva noroviiruse kiiret tõusu juba mitu kuud tavapärasest varem. "Eelmisel aastal sellest suuresti pääsesime, kuna kõik pesid korralikult käsi. Tänavune kogemus näitab, et kätepesu harjumus on kahjuks ununenud," toob Raukas välja.

Kõige enam valmistab arstidele muret asjaolu, et väikelaste vaktsineerimine soovituslike nn kalendervaktsiinidega on langenud. See võib tema sõnul kurbi tagajärgi tuua kaasa ka siis, kui pandeemia kunagi taandub ja ühiskonnad täiel määral avanevad ning seni justkui vati sees peetud inimesed taas täiskäigul viiruseid levitama hakkavad nagu pandeemia eel, mil rahvas oli haiguste suhtes vähem vastuvõtlik kui täna.

"Mingil määral oleme jah tugevamad siis, kui väike hulk viiruseid kogu aeg meie ümber tiirleb. Siis loob keha pidevalt uusi antikehi ja inimesed põevadki vähem," selgitab Raukas.

Lähituleviku suurim väljakutse on Raukase sõnul see, et gripp ja koroona võivad inimest rünnata korraga: "Lastehaiglasse satutakse ka sageli nii, et mitu viirust laastab väikest organismi samal ajal."