Kauges minevikus oli maa lame ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ActionVance/Unsplash

Miljard aastat tagasi ei olnud maakeral kõrgeid mägesid. Nii võib järeldada Hiina, Ameerika ja Kanada teadlaste uuringust.

Ming Tang Pekingi Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid element euroopiumi sisaldust magmalise tekkega mineraali tsirkooni kristallides.

Juba varem on teadlased välja pakkunud, et euroopiumi hulk tsirkoonis sõltub maakoore paksusest kristalli moodustumise ajal. Mida rohkem on tsirkoonis euroopiumi, seda suuremat rõhku on talle avaldanud kõrgemad maakoorekihid ja seda paksem on sel ajal ja ses paigas maakoor tõenäoliselt olnud.

Tangi ja kolleegide analüüsitud tsirkoon oli pärit mitmelt poolt maailmast ja mitmest aegkonnast.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Science, et maakera ajaloo keskmistel ajajärkudel on maakoor olnud suhteliselt õhuke ja ühetasane. Mingeid märkimisväärseid mägesid tõenäoliselt peaaegu ei olnudki.

See viitab, et Maa tektooniline aktiivsus pidi sel ajal olema väga väike — suured maakoorelahmakad ehk laamad püsisid üsna paigal, mitte ei saalinud planeeti mööda ringi nagu varem ja hiljem. Just laamade liikumisest ja üksteise vastu põrkumisest aga mäestikud üles kurrutavadki.

Tangi ja kaasautorite väitel kestis see seisakuaeg umbes miljard aastat, ajavahemikus 1,8 kuni 0,8 miljardit aastat tagasi, mil maakeral laiutasid hiidmandrid, algul Nuna, siis Rodinia.

Eluslooduse ajalugu uurivad teadlased on varem tähele pannud, et sel ajal, proterosoikumis oli soikunud ka elusolendite evolutsioon. Ediacara loomastik ilmus välja alles proterosoikumi lõpus ja Kambriumi liigitekkeplahvatus käis juba järgmise eooni, fanerosoikumi avapauguna.

Neile kuulsaile puhanguile eelnenud pikk vaikelu võiski Tangi ja kolleegide arvates tuleneda planeedi tektoonilisest passiivsusest: kui laamad olid paigal, ei hõõrdunud üksteise vastu ega lükanud mägesid üles, sattus maailmamerre, kus kõik olemasolnud olendid siis veel elasid, üsna vähe uusi toitaineid.

Kui aga nälg näpistab, ei ole vist olendeil ka erilist arenemislusti. Oli üsna tasane aeg, nii maastiku kui ka eluolu mõttes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: