Sarah Stamps Virginia Techist ja ta kolleegid mõõtsid maakoore tükkide ehk laamade liikumiskiirust senisest täpsemini GPS-seadmete abil ja töötlesid saadud andmeid arvutimudelil.

Nad kirjutavad ajakirjas Geology, et maakoore lõhenemine kulgeb märksa keerukamalt kui seni eeldatud, ja esitavad piirkonna laamade ja mikrolaamade süsteemi uue teooria.

Muu hulgas on nad avastanud suure deformatsioonivööndi, mis hõlmab Komoori saari ja Põhja-Madagaskarit ning India ookeani põhja Aafrika mandri ja Madagaskari vahele jäävas Mosambiigi väinas.

Teadlased tõdevad, et lõunapoolsed Madagaskari alad liiguvad koos hiljuti avastatud Lwandle mikrolaamaga, saare mõned muud osad aga koos Somaali laamaga. Ka Lwandle ja Somaali laama piir sai uuringu tulemusel täpsemini selgeks.

Uuringu autorite väitel suudame nüüd ka paremini mõista Komooridel hiljutisel ajal toimunud ja praegugi kestvat seismilist ja vulkaanilst aktiivsust.

Laiemas plaanis aitab uuring paremini mõista Aafrika mandri käimasolevat jagunemist, millest on teatud juba mõnda aega. Ida-Aafrika eraldumine ülejäänud Aafrikast kujutab endast kunagise lõunapoolse hiigelmandri Pangea lagunemise jätku.

Praeguseks ajaks on Aafrikast juba eraldunud Araabia poolsaar ning tekkinud pikk ja kitsas Punane meri, umbes kolme-nelja miljoni aasta pärast on aga läbi Etioopia, Keenia ja Tansaania tekkinud Punase mere pikendus ja Ida-Aafrikast saanud uus saar.

Muutused on muidugi väga-väga aeglased, ainult mõni millimeeter aastas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.