Geograafiaviktoriin loodusgeograafias: maavärinad ja vulkaanid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Popocatepetli vulkaan Mehhikos.
Popocatepetli vulkaan Mehhikos. Autor/allikas: AP/Scanpix

Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 12. novembri küsimused on loodusgeograafia valdkonnast.

Veebiviktoriin toimub 12.-14. novembril, mil igal päeval on vastamiseks üleval küsimused ühest geograafia valdkonnast. Päeva küsimused ja vastuste sisestamise vormid avaldatakse kell 8.00 EGEA-Tartu veebilehel

Küsimustele on võimalik vastata iga päev kuni 8.00-19.00. Õiged vastused avaldatakse koos järgmise päeva küsimustega.

Veebiviktoriinist on oodatud osa võtma kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased. 

Põhikooliõpilased vastavad iga päev ühele, gümnaasiumiõpilased aga kahele küsimusele. Osalemine on individuaalne. Vastamisel võib (ja on lausa soovituslik) kasutada interneti ja teatmeteoste abi. Parimaid premeeritakse.

12. novembri küsimused on loodusgeograafia valdkonnast.

Loodusgeograafe huvitab kõik, mis toimub meie elukeskkonnas. Alates kõrgelt atmosfääri servaalalt kuni planeedi tuumani välja - ühelgi kõrgusel toimuvad protsessid ei jää uurimata. 

Seda, kuidas meie planeedi maastik on kujunenud selliseks nagu see praegu on, uurivad geomorfoloogid. Peale tuule, vee, liustike ja nõlvaprotsesside mõjudele on väga suur osa pinnamoe vormimisel ka Maa sisejõududel. Nende mõjul toimub laamtektoonika, tekivad mäestikud ja laienevad ookeanid. Lisaks põhjustavad nad vulkaanipurskeid ja maavärinaid.

Läbi mitmete sajandite on inimestele vulkaanipursked palju huvi pakkunud. Tegemist on jätkuvalt ühe tähelepanuväärseima looduskatastroofiga, mille tagajärjed on tihti olnud laastavad. Kes ei oleks kuulnud Pompei linnast, mis mattus 4 kuni 6 meetrise vulkaanilise tuha ja pimsi alla, kui lähedal asuv Vesuuvi vulkaan purskas?

Maavärinad tekivad erinevate seismiliste lainete levimisest läbi maapinna. Maavärinad võivad olla nii õrnad, et inimesed neid ei tunnegi, või nii tugevad, et need teevad terve linna maatasa. Kõige rohkem esineb maavärinaid laamade põrkumiskohtades.

Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele: miks ei saa Richteri skaalat kasutada maavärinate laastavuse kirjeldamiseks?

Küsimus ainult gümnaasiumiõpilastele: valdav osa vulkaanidest asub laamade põrkumiskohtades. Kuidas nimetatakse vulkaane, mis asuvad keset laamasid? Kuidas on see seotud suurima lennuliikluse tõrkega pärast Teist maailmasõda?

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: