Viktoriin inimgeograafias: inimeste liikumine tööle ja kooli rändamisel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 13. novembri küsimused on inimgeograafia valdkonnast. Artikli lõpust leiate vastused ka 12. novembri küsimustele.

Veebiviktoriin toimub 12.-14. novembril, mil igal päeval on vastamiseks üleval küsimused ühest geograafia valdkonnast. Päeva küsimused ja vastuste sisestamise vormid avaldatakse kell 8.00 EGEA-Tartu veebilehel

Küsimustele on võimalik vastata iga päev kuni 8.00-19.00. Õiged vastused avaldatakse koos järgmise päeva küsimustega.

Veebiviktoriinist on oodatud osa võtma kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased. 

Põhikooliõpilased vastavad iga päev ühele, gümnaasiumiõpilased aga kahele küsimusele. Osalemine on individuaalne. Vastamisel võib (ja on lausa soovituslik) kasutada interneti ja teatmeteoste abi. Parimaid premeeritakse.

13. novembri küsimused on inimgeograafia valdkonnast.

Inimgeograafia üks allharu on rände- ja linnauuringud. Inimesed on läbi ajaloo rännanud, parema elukeskkonna poole püüdlemine on inimesele omane. Rännet võib liigitada mitmeti, üks tavapärasemaid on jagamine siserändeks, mis toimub riigi sees ja välisrändeks ehk riikidevaheliseks rändeks. Veel saab rännet jagada näiteks vabatahtlikuks ja sundrändeks.

Nii sise- kui välisränne on viimastel aastatel olnud väga aktuaalsed teemad. Eestis on enim kõneainet saanud inimeste kolimine maalt linna või linnaäärsesse piirkonda ja sellega kaasnevad võimalused ning probleemid. Maailma mastaabis käib tihti meediast läbi mõni välisrändega seotud uudis.

Aga miks rännatakse? Põhjuseid võib olla väga erinevaid. Üks võimalus on seda vaadelda tõmbe- ja tõuketegurite kaudu. Oma elukohast lahkujate äramineku ehk tõuketeguriteks võivad olla näiteks tööpuudus, looduskatastroofid, sõda ja halb eluase. Tõmbeteguriteks omakorda paremad töövõimalused ning haridus, turvalisus ja paremad elutingimused. Ränne on tihedalt seotud nii lähte- kui sihtriigi majandusega. Haritud inimeste väljaränne tähendab kõrgkvalifitseeritud tööjõu kadumist, vähem töötajaid tähendab omakorda vähem maksuraha.

Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele

Jaan elab koos oma perega Lõuna-Eestis Põlvas. Töökoht on Jaanil aga Tartus, tal tuleb seal tööpäeviti hommikust õhtuni kohal olla, mistõttu läbib ta Tartu-Põlva vahemaad igal tööpäeval 2 korda. Kas Jaani tegevus on ka ränne; kui jah, siis kuidas seda protsessi nimetatakse?

Küsimus ainult gümnaasiumile

Välismaale minek ei tähenda enamasti, et kodumaa täielikult unustatakse. Paljudel jäävad sinna pere ja sõbrad, kellega edasi suheldakse ja ilmselt ollakse vähemalt mõnda aega kursis ka koduriigi uudistega. Veel enam, väljarännanud inimesed võivad oluliselt parandada oma koduriigi (riik millest lahkuti) majandust läbi ühe kindla tegevuse. Olgu öeldud, et see tegevus ei tähenda harituma või jõukamana koju tagasi minemist ja seal tööle asumist, vaid toimub rändaja äraoleku ajal. Kuidas seda tegevust nimetatakse ja kirjeldage seda lühidalt.


12. novembri loodusgeograafia-teemaliste küsimuste vastused on järgnevad:

Miks ei saa Richteri skaalat kasutada maavärinate laastavuse kirjeldamiseks?

Richteri skaala abil saab hinnata maavärina võimsust. Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümme korda - maavärin magnituudiga 7 on 10 korda tugevam 6-se magnituudiga ja 100 korda tugevam 5-se magnituudiga maavärinast. Maavärina laastavust (või kahjustuste rohkust) sellega siiski hinnata ei saa, sest see sõltub ka maavärina asukohast. Nii toob väga tugev, kuid igasugusest asustusest kauge maavärin kaasa oluliselt vähem kahjustusi kui nõrgem, aga see-eest vahetult linna all toimunud maavärin.

Valdav osa vulkaanidest asub laamade põrkumiskohtades. Kuidas nimetatakse vulkaane, mis asuvad keset laamasid? Kuidas on see seotud suurima lennuliikluse tõrkega pärast Teist maailmasõda?

Laamasiseseseid vulkaanilisi piirkondi nimetatakse kuuma täpi vulkaanideks. Kuigi see, kuidas nad tekivad, pole siiamaani päris selge, on levinuim arvamus, et nad saavad alguse vahevööst - tekivad kõrge temperatuuriga pluumid, kust magma liigub maakoore alla. Kuulsamateks kuuma täpi vulkaanideks on võib pidada Havaid ja Islandit. Neist viimane asub lisaks ka laamade põrkumiskohal ja on seotud meie küsimusega. Nimelt seiskas just Islandil paiknev Eyjafjallajökulli vulkaan 2010. aasta aprillis Euroopas nädalaks lennuliikluse.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: