Geograafiaviktoriin: Maa ümbermõõt ja Struve meridiaan ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Struve meridiaanile pühendatud postmark.
Struve meridiaanile pühendatud postmark.

Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 14. novembri küsimused on geoinformaatika ja kartograafia vallast. Artikli lõpust leiate vastused ka 13. novembri küsimustele.

Veebiviktoriin toimub 12.-14. novembril, mil igal päeval on vastamiseks üleval küsimused ühest geograafia valdkonnast. Päeva küsimused ja vastuste sisestamise vormid avaldatakse kell 8.00 EGEA-Tartu veebilehel

Küsimustele on võimalik vastata iga päev kuni 8.00-19.00. Õiged vastused avaldatakse koos järgmise päeva küsimustega.

Veebiviktoriinist on oodatud osa võtma kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased. 

Põhikooliõpilased vastavad iga päev ühele, gümnaasiumiõpilased aga kahele küsimusele. Osalemine on individuaalne. Vastamisel võib (ja on lausa soovituslik) kasutada interneti ja teatmeteoste abi. Parimaid premeeritakse.

14. novembri küsimused on geoinformaatika ja kartograafia valdkonnast.

Tänapäeval on geograafia rakendusvõimaluste ja ametite ampluaa kirju, kuid minevikus oli peamisi eesmärke kaks: maailma kirjeldada ja kirjelduste alusel teavet süstematiseerida. Riigid saatsid välja ekspeditsioone, mis avastasid uusi maid, täitsid valgeid laike kaartidel ja viisid tagasi koju sõnumeid sellest, mida laias ilmas leidub.

Sealjuures tegeleti küsimusega, et millise suuruse ja kujuga Maa üldse on, ja nii arenes välja geodeesia - teadus Maa ja selle pinnaosade mõõtmisest. Üks esimesi, kes Maakera mõõtmetele üsna täpse hinnangu andis, oli Eratosthenes, kes juba 240 aastat eKr pakkus Maa ümbermõõduks 44 000 km (tegeliku 40 075 km asemel).

Järgnenud kahe aastatuhande jooksul suudeti mõõtmisi veel täpsustada ja saadi ka teada, et maakera polegi täiuslik kera, vaid poolustelt kergelt kokku surutud. Selles osas tegi suure töö ära Tartus õppinud ja töötanud Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes 19. rajas sajandil selle arvutamiseks geodeetilise kaare Põhja-Jäämere äärest Musta mereni.

Kui maailm juba suures osas kaardistatud oli, tekkis vajadus teavet süstematiseerida. Selleks üritasid mitmed teadlased jaotada maailma regioonideks. Üks võimalus on sellele küsimusele läheneda läbi maastiku. Nii jagas Ivar Arold Eesti mitmekesiste pinnavormide ja geoloogilise ehituse alusel maastikurajoonideks.

Kuigi saame varasematele teadlastele tänulikud olla, ei ole geodeetide töö lõppenud ka tänapäeval. Maa on detailselt ära mõõdetud, loodud on koordinaatsüsteemid ning tänu sellele on kaardid väga täpsed. Küll aga on loodus ja keskkond pidevas muutumises ning täpsustavaid mõõtmisi tuleb teha ka praegu.

Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele: mis see on ja milleks seda kasutatakse?

Mis on pildil? Autor/allikas: EGEA-Tartu

Küsimus ainult gümnaasiumiõpilastele: milliseid maastikurajoone läbib Struve meridiaan?


13. novembri inimgeograafia-teemaliste küsimuste vastused on järgnevad:

Jaan elab koos oma perega Lõuna-Eestis Põlvas. Töökoht on Jaanil aga Tartus, tal tuleb seal tööpäeviti hommikust õhtuni kohal olla, mistõttu läbib ta Tartu-Põlva vahemaad igal tööpäeval 2 korda. Kas Jaani tegevus on ka ränne; kui jah, siis kuidas seda protsessi nimetatakse?

Jah, ka Jaani tegevust saab nimetada rändeks, täpsemalt on tegemist pendelrändega. Pendelränne on regulaarne liikumine ühest kohast teise töö, hariduse või mõnel muul eesmärgil. Kõige aktiivsem pendelränne toimub suurte linnade ja nende lähiümbruse vahel.

Välismaale minek ei tähenda enamasti, et kodumaa täielikult unustatakse. Paljudel jäävad sinna pere ja sõbrad, kellega edasi suheldakse ja ilmselt ollakse vähemalt mõnda aega kursis ka koduriigi uudistega. Veel enam, väljarännanud inimesed võivad oluliselt parandada oma koduriigi (riik millest lahkuti) majandust läbi ühe kindla tegevuse. Olgu öeldud, et see tegevus ei tähenda harituma või jõukamana koju tagasi minemist ja seal tööle asumist, vaid toimub rändaja äraoleku ajal. Kuidas seda tegevust nimetatakse ja kirjeldage seda lühidalt.

Tegevust nimetatakse rahasiirdeks (ingl. k remittance). See väljendub selles, et välismaal töötajad saadavad osa oma teenitud rahast välismaalt koju. Selle kasutamine kodumaal elavdab kohalikku majandust. Suurimad summad liiguvad madala või keskmise arengutasemega riikidesse. Maailmapank ennustas 2019. aasta lõpuks saadetavaks kogusummaks 551 miljardit USA dollarit. Rahaliselt liigub enim Indiasse (82,2 miljardit), kui arvestada ka sihtriigi sisemajanduse kogutoodangut (SKT), siis saab enim raha Vaikses ookeanis asuv Tonga. Tongasse liikuv raha moodustab 38,5% Tonga SKT-st.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: