Laamad võisid liikuda seniteatust varemgi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ActionVance/Unsplash

Maakoorelaamad on meie planeedi pinnal ringi liikunud tõenäoliselt juba pool miljardit aastat varem kui seni kindlalt teatud.

Laamade liikumine on ka elusolendite seisukohalt tähtis nähtus, sest tänu sellele ringlevad olulised keemilised elemendid ning temperatuur püsib suhteliselt stabiilne.

Ameerika teadlased eesotsas Alec Brenneriga Harvardi Ülikoolist on nüüd uurinud Lääne-Austraalias asuvat 3,2 miljardi aasta vanust Honeyeateri basaltstruktuuri.

Nad vaatasid mikroskoobiga basaldis sisalduvat mineraali magnetiiti, mille kristallide paigutuse on kujundanud Maa magnetväli sel kaugel hetkel, mil vulkaaniline basaltkivim hangus.

Et Honeyeateri basalti on omal ajal juurde tekkinud umbes 180 miljoni aasta jooksul, said teadlased kristallide orientatsiooni erinevuste põhjal uurida, kas ja kuidas oli basalti kandev maakooretükk, mida meie ajal tuntakse Ida-Pilbara piirkonnana, selle aja jooksul liikunud.

Selgus, et maakoor oligi tõenäoliselt liikunud, kusjuures keskmiselt umbes 2,5 sentimeetrit aastas. See vastab päris täpselt maakoorelaamade tüüpilisele liikumiskiirusele edasiselgi ajal.

Niisiis järeldavad Brenner ja kaasautorid ajakirjas Science Advances, et maakoor või vähemalt osa sellest oli tektoonilises liikumises juba vähemalt 3,2 miljardit aastat tagasi. Seni on kõige vanemaid kindlaid andmeid laamade liikumisest saadud 2,7 miljardi aasta tagant.

Brenner ja ta kolleegid möönavad siiski, et nende avastatud nähtust võiks põhimõtteliselt seletada hoopis ka maakera pooluste asukoha muutumisega.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: