Eeskätt ületavad EL-i direktiivide raames mõõdetavast saasteainetest piirväärtusi alla 10mikromeetrise läbimõõduga osakesed, mille peamiseks allikaks on liiklus, olmekütmine (eeskätt ahiküte), suured keskkütte katlamajad ja erinevad tööstusettevõtted. Maapiirkondade õhukvaliteeti mõjutab teistest piirkondadest ja riikidest tuulega edasi kanduv õhusaaste.

Analüüsi kohaselt kaotatakse Eestis vähem kui 2,5mikromeetrise läbimõõduga osakestele aastas ligikaudu 7000 eluaastat. Enneaegsete surmade täpset arvu on raskem määrata. Aastal 2012 oli nende suurusjärguks Eesti enda teadlaste hinnangul umbes 600. Rahas mõõdetuna kaotab riik enneaegsete surmade ja õhureostusest põhjustatud haiguspäevade tõttu toonase analüüsi järgi aastas mõnisada miljonit eurot.

Üldiselt on aga Eesti olukord võrreldes muu Euroopaga hea. Saasteainete tasemed on võrreldavad Soome ja Rootsi vaatlusjaamade vastavate näitajatega. Õhukvaliteeti on Eesti keskkonnauuringute keskuse hinnangu aidanud parandada saastenormide karmistumine liikluses ja ettevõtluses.

Aruanne viitab, et Euroopas puutub Maailma Terviseorganisatsiooni poolt inimtervisele ohtlikuks peetava õhusaasteainete kogusega kokku enamik linnaelanikke. Kõige suurem terviserisk lähtub tahketest peenosakestest, maapinnalähedasest osoonist ja lämmastikdioksiidist.

Nelja aasta taguse tervisemõju hinnangu kohaselt põhjustasid vähem kui 2,5mikromeetrise läbimõõduga peenosakesed Euroopas aastas kokku 432 000 enneaegset surma, lämmastikdioksiidi puhul oli näitaja 17 000. Samuti kahjustas saastunud õhk taimi ja ökosüsteeme.

Lisaks eeltoodutele loeb Euroopa Liit prioriteetseteks saasteaineteks vääveldioksiidi, raskmetalle, osooni, benseeni, vingugaasi ning polüaromaatseid süsivesinikke (BaP). Eestis nendega erilisi probleeme pole.