Maakoore liikumised tõid Gröönimaale jääkatte
Palju räägitakse tänapäeval Gröönimaa jääkatte sulamisest. Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm toonud selgust sellesse, kuidas Gröönimaa omal ajal üldse jääga kattus. See omaaeg polnud geoloogilises üldpildis sugugi mitte väga ammu, ainult mõni miljon aastat tagasi. Enne seda ei olnud põhjapoolkeral üle 500 miljoni aasta üldse märkimisväärseid polaarliustikke olnud.
Bernhard Steinberger Saksamaa geoteaduste uuringukeskusest Potsdamis ja ta kolleegid koostasid arvutimudeli, mille abil uurisid siis möödanikus aset leidnud maakoore laamade liikumisi. Mudel näitas, et mõnekümne miljoni aasta eest hakkas Gröönimaa alt sügavalt maapõuest aeg-ajalt magmat ülespoole tungima, mis tegi maakoort õhemaks ja tõstis umbes viie miljoni aasta eest mõned Ida-Gröönimaa piirkonnad enam kui kolm kilomeetrit merepinnast kõrgemale. Samas on terve Gröönimaa ise viimase 60 miljoni aasta jooksul umbes 18 laiuskraadi võrra põhjapoolusele lähemale liikunud.
Steinberger ja kaasautorid kirjutavad teadusajakirjas Terra Nova, et nii põhja poole liikumine kui ülespoole kerkimine soodustasid Gröönimaa jahenemist. Kui mõne miljoni aasta eest algas põhjapoolkeral jääaegade ajastu, siis saigi just Gröönimaa selleks kohaks, mis Arktikas esimesena püsijääga kattus.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Terra Nova