2020. aasta Eesti teaduse ja teaduselu olulisemad sündmused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kuigi koroonaviirus oli tänavu oluline uurimisvaldkond, tehti märkimisväärseid saavutusi ka teistes valdkondades. Autor/allikas: ERR

Tänavu andsid Eesti teadlased olulise panuse, et uurida koroonaviirusega seonduvat. Lisaks koroonauuringutele rõõmustas Eesti teadlasi teadusraha ühe protsendi lubaduse täitumine. Veel leiti võimalus, kuidas renoveerida kiiresti tuhandeid paneelmaju ja Salme laevade mõistatuse lahendamisse saadi ka üks pusletükk juurde.

Eesti koroonauuringud

Eesti teadlased tegid mitmeid olulisi uuringuid koroonaviiruse teemal. Tartu Ülikooli teadlased alustasid aprillis koroonaviiruse leviku seireuuringut. Sel aastal on läbi viidud 11 seireuuringu lainet. Viimase seireuuringu kohaselt, mis viidi läbi 11.–21. detsembrini, selgus, et viiruse levimus on laialdane ja nakatunute arv suur, kuid viirusekandjate hulk püsib samas suurusjärgus nagu paari nädala eest.

Seireuuringuid oli veel. Teadlasrühm Tartu Ülikoolist prognoosib reovee põhjal, kas kusagil Eestimaal võib puhkeda koroonaviiruse puhang. Reovee põhjal on umbes nädala jagu varem võimalik tuvastada seni ilmsiks tulemata nakkuse levikut.

Juulis käivitas Eesti teadusagentuur erakorralise taotlusvooru sihtgrantidele uue koroonaviirusega seonduvate probleemide lahendamiseks. Kokku eraldas teadusagentuur projektidele 2,14 miljonit eurot. Eesti teadlastel on huvi, et viirusega seonduvat uurida, taotlusi esitati ETAG-ilt rahastuse saamiseks kokku 29, kuid rahastuse sai 13 taotlust ehk vähem kui pooled.

Eesti teadlased tegelesid ka mitmete testide arendamisega. Aprillis tulid Tartu Ülikooli teadlased välja antikehade määramise testiga, mis võimaldab uurida, kas inimene on viiruse läbi põdenud ja edaspidi sellele immuunne. Siiski võib vereproovist viiruse antikehi määravate testide tundlikkus erineda väga suurel määral ja parima tulemuse annab mitme testi kombineerimine.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad uue meetodiga koroonaviiruse kiirtesti, mis muudab testimist kiiremaks, ning vastuse võib saada pea 15 minutiga. Tartu Ülikooli teadlased uurivad, kuidas saaks süljeprooviga koroonaviirust testida.

Eesti teadlasi huvitab ka koroonast tervenenute vereplasma. Teadlastel on plaanis vereplasmat kasutada haigust raskelt põdevate patsientide raviks. Siiski võtab plasmauuring veel aega, sest vaja on leida uuringuks sobivaid patsiente.

Eesti teadlased koostöös välismaa kolleegidega selgitasid välja, kuidas koroonaviirus niivõrd ulatuslikult levib. Kui seni oli teada, et koroonaviirus siseneb rakku retseptori kaudu, mille nimi on ACE2, siis nüüd avastasid teadlased, et koroonaviirus tunneb ära ka ühe teise retseptori, selle nimi on neuropiliin üks. Tänu neuropiliini retseptori avastamisele teame nüüd, miks koroonaviirus võib kergemini levida üle keha ja tekitab eriskummalisi sümptomeid

Eesti teadlased ei ole kõrvale jäänud ka vaktsiiniarendustest. Tartu Ülikooli viroloogid arendavad koostöös Austraalia Griffithi ülikooli ja Indian Immunologicals Ltd-ga SARS-CoV-2 vaktsiini.

Teadusraha kasvas

Sel aastal täitus teadlaste kaua oodatud ühe protsendi lubadus. Eeloleva aasta riigieelarve kohaselt läheb teadus- ja arendustegevuseks üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Uue aasta riigieelarves on teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud 286,4 miljonit eurot, seda on 56 miljonit rohkem, kui valitsus esialgu plaanis.

Haridus- ja teadusministeeriumi järgmise aasta prioriteet on noorteadlaste rahastamise kasv. Teadusrahastusega tagatakse muu hulgas uurimistoetuste jätkuv kasv, et toetada ülikoolide ja teadusasutuste järjepidevust ning leevendada tihedat konkurentsi toetuste taotlemisel.

Salme laevade mõistatused

Saaremaalt Salme alevikust leitud muinaslaevu on teadlased uurinud rohkem kui kümme aastat. Septembris avaldatud DNA analüüside rahvusvaheline uuring osutas asjaolule, et kaks laevamatust pärinevad samast sündmusest.

Kõnealune geeniuuring aga ei käsitle ainult Salme laevaga seonduvat vaid see oli palju laiem uuring. Teadlasrühm järjestas oma töös 442 inimese genoomid. Kõik uuritavad elasid Euroopas ajavahemikul 2400 eKr kuni 1600 pKr ning suurem osa neist elas viikingiajal ehk aastatel 750–1050.

Geeniuuringust selgus, et eri Skandinaavia piirkondadest pärit viikingid külastasid toona tuntud maailma erinevaid piirkondi. Ühtlasi selgus, et viikingite seas oli tumedapäiseid inimesi rohkem kui näiteks tänapäeva taanlaste seas.

Eestlaste geenide ajalugu ja rahvaarv

Märkimisväärseid geeniuuringuid oli veel. Tartu Ülikooli geeniteadlaste tööst selgus, et meie geneetilises peenstruktuuris on näha sõdade ja taudide piirkondlikku mõju, veel on meie geenides jälgi segunemisest piiritaguste naabritega.

Teadlastele tuli üllatusena Kagu-Eesti eraldumine ülejäänud riigist. Tulemus seostub hästi ka keeleteadlaste oletusega, mille kohaselt kõige esimesena lahknes Läänemere-soome keeltest just lõuna-eesti keel. Veel selgus, et Kagu-Eestis puututi rohkem kokku lätlaste ja leedukatega kui mujal Eestis.

Töö põhjal järeldasid teadlased, et Eesti rahvaarv on suurema osa viimasest 2000 aastast jäänud 75 000–150 000 vahele.

Sarnasus eestlaste lähirahvastega maakondade lõikes. Autor/allikas: Pankratov jt/ European Journal of Human Genomics

Eestlaste väikese rahvaarvu põhjused

Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgus, et Eesti oli Prantsusmaa järel üks esimesi maailma riike, kus sündimus ja suremus juba 19. sajandi lõpul vähenesid.

Taluühiskonnas sündis ja suri inimesi suhteliselt palju: keskmine oodatav eluiga jäi 25–35 aasta ümber ja ühel naisel oli keskmiselt 5–8 last. Seevastu nüüdsel ajal on nii sündimus kui ka suremus madalad. 19. sajandi lõpul asendus traditsiooniline ehk suur ja vähereguleeritud sündimus siinmail tänapäevase madalama ja reguleerituma sündimusega.

Eestis küll toimus demograafiline üleminek, kuid rahvastik kasvas selle mõjul vähem kui kaks korda. Eesti demograafilise ülemineku tüüp on üks põhjus, miks Eesti rahvaarv on napilt üle miljoni.

Paneelmajade uuendamise võimalused

Lähikümnenditel vajab Eestis põhjalikku rekonstrueerimist enam kui 14 000 kortermaja. Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö aitab nõukogude ajal ehitatud paneelmaju senisest tõhusamini ja kiiremini uuendada. Praeguse tempoga jõuaks aastas renoveerida umbes 200 niisugust maja, kui aga 14 000 hoonet on ootel, võtaks see kokku 70 aastat.

Doktoritöö autor Peep Pihelo disainis teaduspõhiselt sobiva paneeli just nõukogude ajal ehitatud paneelmajade uuendamiseks. Seega oleks võimalik sobivad paneelid hoonete soojustamiseks kokku panna tehases. Ühtlasi saaks renoveerimistöö ära teha senisest kiiremini. Pihelo pälvis doktoritöö eest peapreemia üliõpilaste teadustööde konkursil.

"Pane puuk posti" 

Tervise arengu instituut korraldas nakkustohtlike puukide leviku piirkondade kaardistamiseks kogumiskampaania "Pane puuk posti". Inimesed pidid internetis registreerima enda või lemmikute küljest või ka põllulillede kimbust leitud puuke, neid öö läbi sügavkülmas hoidma ning seejärel posti panema ja laborisse saatma, et osaleda uuringus, mille abil luuakse Eesti puugiohu kaart.

Kampaania raames uuritud 400 vereimejast seni ei leitud viirust ühelgi isendil, kuid tegemist on esialgse tulemusega. Täpsemad tulemused peaksid selguma lähiajal.

Eestis on võrreldes kümne aasta taguse ajaga puukentsefaliidi juhtumite arv vähenenud enam kui kolm korda. Kui 2011. aastal oli kokku 250 puukentsefaliidi juhtumit, siis eelmine aasta oli neid 83. Seejuures pole langenud puukborrelioosi juhtumite arv. Üle-Euroopalises puukide uuringus leiti aga borrelioosi tekitavat bakterit keskmiselt igast viiendast vereimejast.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: