Reovee proove koguvad teadlased Eesti maakonnakeskustest ja suurematest linnadest. Teadlasrühm otsib iganädalaselt koroonaviirust 20 regulaarsest ja 28 pistelisest proovivõtukohast üle Eesti.

Reovee analüüsimise põhjal saavad teadlased märku anda, kas kusagil võib tulla koroonaviiruse puhang, ütles ERR-ile Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. "Kui me teatud tasemel selle viiruse genoome reoveest tuvastame, on selge, et selle puhasti taga peavad kuskil mõned nakatunud olema," lausus Tenson.

"Eelmisel nädalal me tegime oma mõõtmiste rekordi, kui Viru vangla vett analüüsisime – nii kõrget kontsentratsiooni pole varem näinud," lausus Tenson.

Ida-Virumaal on pikka aega olnud reovesi nii-öelda koroonaviiruse rohke. Samuti on hiljuti tulnud Jõgevamaale üks viiruse kolle, mis kajastus ka reovees. Tensoni sõnul Lõuna- ja Lääne-Eestis ei paista praegu väga tõsist viirusepuhangut tulevat.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno lausus pressiteate vahendusel, et tänase kogemuse põhjal läheb koroonaviirust tuvastav signaal reovees üles viis kuni seitse päeva enne nakkusohtliku patsiendi arstile jõudmist. "Rapla puhul oli reovett analüüsides näha, et selles piirkonnas on viirusekandjaid. Nagu hiljem nägime, vastas see ka tõele." 

"Signaali kadumine reoveest annab meile omakorda võimaluse näha, kas viiruse levik piirkonnas on lõppenud," ütles Lanno. Nii oli näiteks Tartu ööklubides juuli lõpus-augusti alguses vallandunud haiguspuhangu korral, mis ka reovee näitajate alusel augusti teiseks pooles vaibus ning ei levinud mujale, eelkõige Lõuna-Eestisse. Seetõttu sai positiivse kinnituse pealtvaatajate lubamine Rally Estoniale.

Esimesed teadustööd, kus reovee põhjal tehti koroonaseiret, ilmusid juba viirusepuhangu alguses – veeburaris ja märtsis, lausus Tenson. Eesti teadlased alustasid reovee põhjal koroonaseiret aprillis. Kuivõrd metoodika valideerimine võttis aega, siis esimesi tulemusi on terviseamet kasutanud alates selle aasta augustist.

Seireuuringut viib läbi Tartu ülikool koostöös terviseameti ja Eesti keskkonnauuringute keskusega. Uuringut rahastab haridus- ja teadusministeerium. Reovee seiret on maailmas varasemalt rakendatud nii narkootikumide, ravimijääkide kui erinevate viiruste leidmiseks.