See võimalik planeet tundub olevat meie maakerast umbes kuus korda suurema massiga ja tegevat tähe ümber tiiru umbes viie meie aastaga. Tähest on ta paraku liiga kaugel, et ta pinnal võiks leiduda külmumata vett.

Kolm ja pool aastat tagasi avastasid astronoomid Proxima Centauri ümber tiirutamas umbes Maa suuruse eksoplaneedi, mis asub just parajasti ses niiöelda elukõlblikus vööndis, kus vedela vee olemasoluks ei ole ei liiga kuum ega liiga külm.

Nüüd on Itaalia Riikliku Astrofüüsika Instituudi Torino observatooriumi teadlane Mario Damasso koos kolleegidega analüüsinud 17 aasta jooksul Proxima Centauri liikumise kohta kogutud andmeid ja lugenud neist välja viiteid teiselegi planeedile.

Tähe massikese tundub tegevat väikesi ringe, mis viitavad planeedi gravitatsioonilisele mõjule. Teadlased kirjutavad ajakirjas Science Advances, et tähe enda aktiivsustsükliga vaatlusandmetest leitud märke seletada ei saa, kuid planeedi olemasolu tuleb veel edasistes uuringutes kindlalt tuvastada.

Loodetavasti suudab vajalikke vaatlusi teha Euroopa kosmoseobservatoorium Gaia. On aga võimalik, et järgmise põlvkonna vaatlusinstrumentidega võiks planeeti ka otseselt näha.

Proxima Centauri ise on punane kääbustäht, mida Maalt palja silmaga näha ei ole. Ta kuulub Alpha Centauri kolmiktähesüsteemi, mille kaks heledamat komponenti on lõunataevas Kentauri tähtkujus hästi näha.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.