Alpha Centauri süsteemi meile lähim täht Proxima Centauri on punane kääbus, meist umbes 4,24 valgusaasta kaugusel. Augustil tuli ilmsiks, et sel tähel on Maa-suurune planeet, kus on parajasti nii soe, et seal võib leiduda vedelat vett. Proxima Centaurist natuke edasi, meist umbes 4,37 valgusaasta kaugusel on lähestikku koos tähed Alpha Centauri A ja Alpha Centauri B. Need teevad teineteise ümber täistiiru iga 80 aastaga.

Inimsilma jaoks näivad need üheainsa tähena, heleduselt kolmandana kogu öötaevas. Proxima Centaurit ilma teleskoobita ei näe. Seepärast avastatigi see alles aastal 1915. Kohe selle avastamisest peale on astronoomid arvanud, et see tiirleb tõenäoliselt Alpha Centauri A ja B ümber. Päris kindlalt oli seda väidet aga raske tõendada.

Nüüd on Pierre Kervella Pariisi observatooriumist ja ta kolleegid mõõtnud Proxima Centauri kiirust piisavalt täpselt, väitmaks selle põhjal, et see on tõesti ülejäänud kahe tähega gravitatsiooniliselt seotud ja tiirleb ümber nende.

Kervella ja kolleegid kirjutavad veebikeskkonda Arxiv laaditud töös, et Proxima Centauri kiirus erineb selle heledate kaaslaste omast ainult 270 m/s võrra. Kuid selleks, et nende gravitatsioonivälja haardest lahti rebida, läheks vaja kaks korda suuremat kiirust. Järelikult, leiavad nad, tiirleb Proxima ümber A ja B ning teeb ühe täistiiru umbes 550 000 aastaga.