Esialgu on tegu küll veel planeedikandidaadiga, sest teadlased ei ole ta olemasolus kahjuks veel päris lõplikult kindlad. Tõenäosus on aga siiski nii suur, et nimetagem teda siinkohal julgelt planeediks. Seda enam, et tal on ka nimi olemas, Proxima d.

Proxima Centauri ise on punane kääbustäht – nii tuhm, et Maalt palja silmaga vaadates nähtamatu. Proxima Centauri kuulub Alpha Centauri kolmiktähesüsteemi, mille teised tähed paistavad ühe, päris heleda täpina lõunataevas Kentauri tähtkujus, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel.

Äsja avastatud planeet on kivise pinnaga nagu Maa, aga Maast umbes neli korda väiksema massiga. Teisi nii väikesi eksoplaneete ei ole seni väga palju teada.

Planeet tiirutab Proxima Centauri ümber kümme korda lähemal kui Merkuur Päikesele ja teeb tähe ümber tiiru ainult viie päevaga. Sellises täheläheduses on ta pind kindlasti liiga kuum, et seal saaks olla vedelas olekus vett, mistõttu ei ole sealt suuremat lootust leida ka elu.

Teadlased eesotsas João Fariaga Portugalist Porto Ülikoolist avastasid planeedi tähe liikumise võngete järgi, mis tulenevad planeedi gravitatsioonilisest mõjust.

Nende edasi-tagasi-võngete kiirus on ainult umbes 40 sentimeetrit sekundis ehk alla pooleteise kilomeetri tunnis. Nii aeglase liikumiskomponendi mõõtmine on päris tubli tehniline saavutus.

Proxima Centauri juurest on varem leitud kaks planeeti: Proxima b, mis asub vedela vee võimalikkuse vööndis ja teeb tähe ümber tiiru 11 päevaga, ja Proxima c, mis tiirutab juba jäävööndis viie aasta pikkuse perioodiga.

Alpha Centauri süsteemi mõlema suurema tähe juurest ei ole seni veel kindlaid planeete leitud, kuid teaduslikke kahtlustusi on.

Oma praegusest avastusest kirjutavad Faria ja kaasautorid ajakirjas Astronomy & Astrophysics.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.