Nüüd on astronoomid avastanud, et üks meile üsna lähedane täht sisaldab suuremat osa looduses leiduvatest keemilistest elementidest. Nii palju erisuguseid elemente ei ole üheski Päikesesüsteemi-välises taevakehas varem üheskoos nähtud.

Täht ise on meie Päikesest mõni tuhat kraadi kuumema pinnaga, umbes neli korda suurema läbimõõduga, ja asub meist umbes 1300 valgusaasta kaugusel lõunataeva Tuukani tähtkujus. Tähe tähis Henry Draperi tähekataloogis on HD 222925.

Ian Roederer Ameerika Ühendriikidest Michigani Ülikoolist ja ta kaaslased teatavad, et on leidnud märke tervelt 65 keemilise elemendi olemasolust ses tähes. Väärib tähelepanu, et suur osa, lausa 42 neist on rasked elemendid perioodilise tabeli alumisest kahest kolmandikust.

Tähes leidub nii kulda kui ka hõbedat, aga ka galliumi, germaaniumi, arseeni, seleeni, kaadmiumi, indiumi, tina, antimoni, telluuri, volframit, reeniumi, osmiumi, iriidiumi ja plaatinat.

Nii paljusid elemente ühes tähes üheskoos vaadeldes võivad teadlased paremat aimu saada sellest, kuidas elemente universumis üleüldse tekib.

Teada on, et suurem osa universumi raskematest elementidest on loodud niinimetatud r-protsessis, tuumareaktsioonis, kus kergemate elementide tuumadega liitub neutroneid.

Et r-protsess käivituks, on vaja väga suurt energiat ja suurt hulka vabu neutroneid. Selliseid tingimusi tuleb ette väga väheseis paigus, näiteks supernoovas või kahe neutrontähe kokkupõrkes.

Neist paigust paiskuvad tekkinud elemendid siis ümbruskonda laiali, ja kui ümbruskonnas peaks tekkima mõni uus täht, satuvadki elemendidki tähe koostisse.

Tähtedes sisalduvate elementide järgi saavad teadlased selgema pildi, milliseid elemente millises koguses võib r-protsessis tekkida.

Oma tulemused on Roederer ja kaasautorid seadnud praegu üles võrguvaramusse arXiv, aga peagi avaldab need ka ajakiri The Astrophysical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.