Astronoomid märkasid loidet, kui jälgisid Proxima Centaurit korraga üheksa teleskoobiga.

Loide ehk tähepurse on võimas valguse ja muu kiirguse läigatus, mis tekib, kui tähe magnetvälja hoogsalt rähklevad jõujooned keerduvad kokku ja laksavad siis äkitselt lahti.

Nüüd vaadeldud loite ajal kasvas Proxima Centauri heledus ultraviolettvalguse lainealal mõne sekundiga 14 tuhat korda eredamaks. Ka lühikeste mikrolainete sagedusel ehk millimeeterlainealas oli välgatus vägev. Loide vältas seejuures ainult umbes seitse sekundit.

Nii võimsat loidet ei ole Proxima Centauril varem nähtud, ehkki see punane kääbustäht on kogu aeg pööraselt aktiivne. Samalaadsed loited meie Päikesel on umbes sada korda nõrgemad.

Teadlased eesotsas Meredith MacGregoriga Ameerika Ühendriikidest Boulderi Colorado Ülikoolist jälgisid tunamullu Proxima Centaurit kokku 40 tunni vältel ühekorraga muu hulgas kauateeninud kosmoseteleskoobiga Hubble, muidu eksoplaneete otsiva kosmoseteleskoobiga TESS ja Tšiilis Atacama kõrbes asuva raadioteleskoobiga ALMA.

Loite registreeris üheksast teleskoobist viis. Kunagi varem ei ole ühtki täheloidet nii paljude instrumentidega korraga vaadeldud. Nüüd said teadlased endale loitest ette enneolematult mitmekülgse pildi.

Proxima Centauril on teada kaks planeeti. Üks neist, kivise pinnaga Proxima Centauri b on umbes Maakera mõõtu ja tiirutab niinimetatud elukõlblikus vööndis, kus ta pinnal võiks leiduda vedelas olekus vett.

Kuid et aktiivne ja loiteline Proxima Centauri uhab planeedile pidevalt tugevat kiirgust ja suure energiaga osakesi, siis erinevad sealsed võimalikud elusolendid meist maalastest kindlasti tublisti.

Oma uuringust kirjutavad MacGregor ja kaasautorid ajakirjas Astrophysical Journal Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25