Positiumis töötav ja Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori juures doktoritööd kirjutav Laura Altin rääkis, et uue bussivõrgu järgi oli vajadus, kuna vana oli suuremate muudatusteta toiminud juba alates 1990ndatest. "Samal ajal on linn tohutult arenenud ja muutnud: kerkinud on uued elurajoonid, ostukeskused, maakasutus Tartus ja lähiümbruses on palju muutunud. Maarjamõisa põllust on saanud suur teaduslinnak," loetles Altin.

Ta nentis, et sellises olukorras ei saa vana liinivõrk inimeste liikumisvajadust enam rahuldada.

Selleks, et tartlased jõuaksid ühistranspordiga mugavalt hommikul tööle ja õhtul töölt koju – 80 protsenti linlaste liikumisest toimub kodu ja töökoha vahel –, otsustas linn ühistranspordi liinivõrgu hoolikalt üle vaadata. Paranduste tegemiseks kutsuti appi WSP Soomest ja Positium Tartust.  Esmalt tehti selgeks, kus inimesed linnas paiknevad ja millistel trajektooridel nad liiguvad.

"Ma analüüsisime passiivseid andmeid ja mitmeid andmekogusid," rääkis Altin, kuidas uus bussiliinivõrk sündis.

"Näiteks vaatasime bussisõitude valideerimisandmed, mis kogunevad, kui inimesed bussi astudes oma sõidukaarti piiksutavad. Mobiilpositsioneerimise andmete alusel arvutasime välja, kus tartlased elavad ja tööl käivad ning millised on nende sekundaarsed sihtkohad. Lisaks vaatasime rahvastikuregistri andmeid, teedekihte, koolide asukohti ja tagamaid. Kokku kasutasime 64 andmekihti."

Uus liinivõrk on üks targa linna lahendustest, mida tutvustatakse parasjagu ka Prantsusmaal Toulouse's toimuval üleeuroopalisel teadlaste kokkusaamisel ESOF.

Uus andmepõhine Tartu linna ühistranspordi plaan. Autor: Positium, WSP Finland

Indoneesias turiste lugemas

Tartu Ülikooli hargettevõte (spin-off) Positium pakub mobiilipositsioneerimisandmetel põhinevat statistikat ja analüüse kõige muu kõrval nii transpordi- kui ka turismisektorile.

Mõni päev tagasi sõlmis ettevõte lepingu Indoneesias, et arvutada sealset turismi. "Indoneesias on väga palju saari ning meie tööks on luua metoodika ja algoritmid, et mobiilpositsioneerimise andmetest saaks arvutada turistide numbrid," sõnas Laura Altin.

Varem on ettevõte teinud Indoneesias statistikat selle kohta, kui palju inimesi seal riigipiiri ületab. Indoneesial on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga ning väga palju saari, ligikaudu 17 500 saart.

"Sealne piiritaristu ei ole kuigi hea, piiriülene liikumine on suuresti registreerimata, naaberriikides töötavate indoneeslaste külastused kodumaale ei kajastunud statistikas ja indoneeslased ei teadnud täpselt, kui palju turiste nende riiki külastab. Tänu meie meetodile said nad oluliselt täpsemalt hinnata riiki saabuvate väliskülastajate hulka," selgitas Altin. "Seda läheb neil tarvis, kuna turism on Indoneesias väga tähtis sissetulekuallikas. Kui ei teaks, mis ajal, kui palju ja millistest päritoluriikidest saabuvaid turiste riiki külastab, jääksid nad hätta ka neile vajalike teenuste pakkumisega."

Altin lisab, et kui varasemad andmed näitasid, et kõigist Indoneesia turistidest pärineb seitse protsenti naaberriikidest, siis meie metoodika kinnitab, et naaberriikidest saabujaid on 30 protsenti. Peamine päritoluriik on Malaisia.

"Väikeriik Timor-Leste ei tulnud varasematel andmete saabuva turismi andmetest välja, kuid pärast mobiilpositsioneerimise metoodika kasutuselevõttu on see TOP3 Indoneesia välisturistide päritoluriik – Indoneesias käiakse kauplemas, sõpru-sugulasi külastamas."

Artikkel on kirjutatud Prantsusmaal ESOF-i teadusfoorumil. Autori reisi eest ESOFi-le on maksnud Tartu Ülikool ja EV100.