Eesti teadlased Anu Masso, Siiri Silm ja Rein Ahas analüüsisid erinevate põlvkondade Eesti elanike ruumilist mobiilsust ehk seda, kui palju nad liiguvad, täpsemalt reisivad. Uuringu tulemused on mõnevõrra üllatavad, sest selgus, et noored paistavad silma "liikumatuse" kultuuriga ning vanemad põlvkonnad liiguvad n-ö viivitusega ehk aktiivsed eakad liiguvad kaugematesse paikadesse kui noored.

Ilmunud artikkel keskendub ruumilisele mobiilsusele, nimetatud mõiste võib lisaks inimestele tähistada ka kaupade, informatsiooni ja teadmiste liikumist erinevate kohtade vahel. Teadlasi huvitas aga see, kas ruumiline mobiilsus torkab silma ka põlvkondade vahel.

Selgus, et 20–29-aastased külastavad Eestis rohkem erinevaid kohti kui näiteks 60–69-aastased. Ka välismaal käivad 20-39-aastased inimesed rohkem kui neist vanemad inimesed, kuid välismaal noorte külastatavad kohad asuvad pigem üksteisele lähedal. 40-70-aastase vanuserühmade inimesed, kes on ruumiliselt aktiivsed, külastavad aga paiku, mis asuvad üksteisest kaugel.

Uuringu üks autoritest, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessor Anu Masso selgitas, et vanemaealiste välismaal käimine võib olla seotud pigem vaba aja tegevustega, reisimisega, samas kui nooremad võivad välismaal viibida üksikutes linnades, kohtades seoses õpingute või töötamisega.  

Huvitava tulemusena tuli uuringu andmetest välja tõsiasi, mida teadlased nimetavad "viivitusega" liikumiseks. Teisisõnu leidsid teadlased, et kui 60–69-aastased peaaegu ei reisigi välismaal, siis üle 70-aastased külastavad Eestis ja välismaal aastas keskmiselt pea sama palju paiku kui 20–39-aastased.

See viitab justkui asjaolule, et meie aktiivsed eakad on leidnud võimalusi reisida nii Eesti sees kui ka välismaal. Need eakad, kes Nõukogude Liidu ajal ei saanud suletud riigipiiride tõttu reisida, kompenseerivad seda nüüd n-ö viivitusega reisimisega.  

Linlased ja naised reisivad kaugemale

Artiklis tuuakse välja, et mehed reisivad küll rohkem kui naised, kuid välismaale reisides lähevad naised meestest kaugemale. Iseäranis puudutab see inimesi, kes ongi rahvusvaheliselt aktiivsemad.

See toob juurde ka mitmes kohas korraga elamise ja töötamise teema. Masso ja tema kolleegide uuringust ilmneb, et Eestis mitme elukohaga inimesed reisivad küll Eesti siseselt rohkem, kuid välismaal olles ei reisi nad oluliselt rohkem ringi.

Põhjus, miks Eesti-siseselt mitmes kohas elavad inimesed rohkem liiguvad peitub ilmselt asjaolus, et pealinnast kaugemal elades tuleb igapäevaste töö ja vaba ajaga seotud tegevusteks võtta ette eraldi teekond.

Tervikuna tuli aga uuringust esile, et linnas elavad inimesed liiguvad nii Eesti sees kui välisriikides rohkem, kui maapiirkondades elavad inimesed.

Kuhu Eestlased reisivad?

Kui vaadata, millistesse välisriikidesse Eesti elanikud 2014. aastal kõige enam reisisid, siis selgub, et populaarseimad sihtkohad on Soome, Läti ja Rootsi. Vaadates aga lähemalt vanuserühmades, selgub, et nooremad inimesed külastavad sagedamini Soomet ja Lätit, mis võib olla seotud seal töötamisega. Siinjuures tasub mainida, et tegu on 2014. aasta uuringu andmetega, mis tähendab, et see kindlasti ei peegelda Lätis ostlemas käimist, mis muutus aktuaalseks 2017. aastal.

Vanemates vanuserühmades tuleb esile aga Soome ja Läti kõrval ka Venemaa ja Türgi külastamine. Viimane võib taas osutada sellele, et meie üle 60-aastased lubavad endale üha sagedamini Türgis, Hispaanias ja Kreekas puhkamist. Ida-Euroopa riikide külastamine võib olla selgitatav teatud nostalgia kaudu - sageli soovitakse külastada kultuuriliselt juba tuttavaid maid, samuti elavad nendes riikides sõbrad ja tuttavad. Lisaks on venekeelsel elanikkonnal nendes riikides sugulased.

Lõuna-Euroopa riikide populaarsus vanemaealiste hulgas on sarnane rahvusvaheliste uuringute tulemustega, märkisid Anu Masso ja Siiri Silm. Eesti kontekstis võib seda huvi veelgi selgitada mobiilsuse "viivitusega". Anu Masso selgitas, et sellele vanuserühmale on nimetatud riigid praegu kättesaadavad, sest neil inimestel on pensionieas rohkem aega ning teistesse riikidesse reisimine on kergem kui Nõukogude Liidu ajal.

Uuringu aluseks olid 2014. aasta jooksul kogutud Telia Eesti klientide mobiilipositsioneerimise andmed. Täpsemalt vaadati kuues vanuserühmas inimeste liikumist Eesti sees ja reisimist teistesse riikidesse. Uuring ilmus ajakirjas Population, Space and Place.