Uuringu järgi tuleks ülikoolilinna uued õppehooned kesklinna ehitada
Tartus ei ole õhukvaliteet ja liiklusummikud täna veel probleem, ent ülikoolilinnaku äärelinna kolimine võib need mured suureneva liikluskoormuse tõttu tulevikus siiski esile kutsuda, leiab Tartu Ülikooli geograafiaosakonnas bakalaureusekraadi kaitsnud Anni Kaup.
GPS-andmetel põhineva bakalaureusetööga näitas Kaup, et Tartus kasutavad Maarjamõisas õppivad tudengid rohkem mootortransporti kui kesklinnas õppivad tudengid. Sellele viitab Maarjamõisas õppivate tudengite suurem mediaankiirus: Maarjamõisas õppivad tudengid läbivad vahemaid 0,53 km/h kiiremini kui kesklinnas õppivad tudengid.
Ta viitab, et tudengid ja ülikoolitöötajad mõjutavad oma igapäevaste liikumistega suurel määral keskkonda ning soovitab seda linnaplaneerijatel ülikoolihoonetele uusi asukohti valides silmas pidada.
"Ülikoolilinnaku paiknemine linna äärealadel suurendab liikluskoormust, sest ülikoolilinnakuid kasutab igapäevaselt võrdlemisi palju inimesi," selgitab Kaup pidades silmas Tartut kui ülikoolilinna.
"Õppehoonete paiknemine kompaktselt kesklinnas võib vähendada mootortranspordi kasutamist, sest paljud tegevuskohad on Tartu kesklinnast jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. Lisaks on jalgrataste kasutamine Tartu üliõpilaste seas populaarne. Samuti väheneks tudengite ja akadeemikute igapäevase pendeldamise tagajärjel tekkinud liigsete heitmete hulk, mis on tänapäeval puhta keskkonna hoidmiseks üks ülikoolilinna planeerimise ideedest."
Siinjuures viitab värske bakalaureus ka Stockholmi linnauurijate järeldustele: inimeste igapäevane pendeldamine mõjutab linnaruumi kasutust, mistõttu on oluline, et ülikoolilinnak oleks kompaktne ja hästi ühendatud ülejäänud linnaga.
Kaup uuris bakalaureusetöös, kuidas mõjutavad Tartu Ülikooli õppehoonete asukohad ning tudengite elukohtade paiknemine üliõpilaste ajakasutust. Selleks uuris ta GPS-andmete põhjal Tartu kesklinna ja Maarjamõisa ülikoolilinnakus õppivate tudengite tegevuskohtades viibitud aega, tegevuskohtade vaheliseks liikumiseks kulunud aega ja läbitud kilometraaži. Valimisse kuulus 39 Tartu Ülikooli tudengit, kellest 20 õppis kesklinna ja 19 Maarjamõisa ülikoolilinnakus.
Anni Kaup järeldab bakalaureusetöö tulemustest, et ülikoolilinnaku linna äärealale viimine suurendab seal nõudlust ka soodsate elamispindade järele, sest tudengid eelistavad elada õppehoonete läheduses.
"Samuti on oluline tiheda ja kiire ühistranspordi võrgustiku olemasolu, sest linna äärealal õppivad tudengid on sunnitud vabalt valitud tegevuste ja teenuste tarbimise nimel läbima pikemaid vahemaid kui kesklinnas õppivad tudengid," kirjutab Kaup. Kesklinnas õppivad tudengid läbivad päevas mediaanteepikkuse 5,4 km ja Maarjamõisas õppivad tudengid 7,9 km.
Uuringus osalenud a) kesklinna ja b) Maarjamõisa tudengite tegevuskohad Tartus. Aluskaart: maaamet.ee.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool