Elin Org töötab praegu vanemteadurina Eesti Geenivaramus, kuid on olnud ka maailma tipplaboris UCLAs USAs. Ta on üks erandlik nähe, sest enamasti ei ole Eesti noorteadlastel kuigi kerge tulla välismaalt tagasi Eestisse, samuti pole võimalust luua oma uurimisrühm siinse teadusasutuse toel ilma grandita.

See on üks koht, kus Eesti võiks võtta eeskuju mujalt maailmast, leiab Elin Org.

"Loomulikult on seal teadlastel teised võimalused teha teadustööd. Ja justnimelt alustavatel noortel teadlastel on teised võimalused. On suurem rahastus oma töö tegemiseks, on teistsugune karjäärimudel, mis Eestis kahjuks hetkel puudub, aga sinna poole liigutakse." USA karjäärimudeli kohaselt on noorteadlasel võimalik alustada samasuguste võimalustega uurimisgruppi kui kogenud teadlastel.

"Hetkel on see niimoodi, et kõik, kellel on oma rahastus, võetakse väga hea meelega vastu Eestisse, et nad alustaksid oma uurimistööga. Aga ülikooli panus ja ooteperiood, kus noorteadlane kõigepealt saaks end näidata ja teda toetaks, et oleks antud selleks võimalused ka ülikooli poolt, seda võrdluses Ameerika ülikooliga ei ole."

Eesti pole USA, aga õppida võib neilt ikka

Mõistagi ei saa oodata väikeriigi ülikoolilt samasugust võrdsust USA tippülikoolidega.

"Küsimus muidugi teadlaste puhul on see, et meil puudub kriitiline mass teadlasi. Suurem erinevus, mida mina näen noorteadlasena on ka see, et kuna meil ei ole ja ei saagi olema nii palju teadlasi kui on suurte välismaa ülikoolide juures, on meie omavaheline suhtlus hoopis teisel tasandil." Ta ütleb, et Eesti teadlased suhtlevad rahvusvahelise teadlaskonnaga küll e-meilide teel ning kasutab muul moel kaugsuhtluse viise.

"Aga ikkagi selline diskussioonide pidamine tippspetsialistidega, see võimalus puudub meil. Tippülikoolide juures töötab sul kõrvallaboris väga palju tippspetsialiste ja -eksperte, kellega on võimalik oma teadustööd arutada ja teha, seminari ja diskussiooni pidada, saada kriitikat ja positiivset tagasisidet. See kõik mõjutab ka teadusrahade sissetoomist oma ülikooli uurimisgruppi."

Kuigi Eestis ei ole noorteadlastel kerge karjääri alustada, toob Elin Org välja, et viimastel aastatel on siiski ka palju tehtud noorte teadlaste olukorra parandamiseks. Nii Eesti Teadusagentuur kui Euroopa Teadusagentuur on omalt poolt selleks võimalusi loonud, näiteks pakkunud järjest enam võimalusi minna välismaale, teha seal uurimistööd ja luua võrgustik. Võrgustik ja koostöö, omakorda, võimaldab tuua Eestisse teadusraha.

"Minu meelest võiks ka ülikoolid rohkem toetada kindlasti. Praegu on teaduses noorte puhul sellist ebakindlust. Seda ebakindlust tuleb vähendada. Võib-olla õpetada noortele tudengitele, kes tahaksid näha oma teaduskarjääri just teadlastena, teha täpsem karjäärimudel, mis oleksid need etapid, mida peaks läbi tegema, et tippteadlasena läbi lüüa," arutles Org. Tema sõnul on kindlasti vaja käia mujal ja ka tulla tagasi. See annab võimaluse näha, millised on eelised Eestis teadust teha võrreldes muu maailmaga.

Elin Org leiab, et ka Eestis on võimalik teha väga uuenduslikku teadustööd ja toob selle näiteks Eesti Geenivaramu personaalmeditsiini projekti, kus teadus on võimalik viia kohe ühiskonda.  

"Me konkreetselt teeme teadustööd ja me näeme seda, et saame seda rakendada tegelikult juba ühiskonnas, meditsiini ennetuses ja viia otseselt meditsiini."

Oma ESOFil peetud ettekandes tõi ta välja kuidas need noored teadlased võiksid Eestis oma gruppe alustada ja väga head maailmatasemel tippteadust teha. Samuti tõi ta välja eeliseid, mis on Eestis teaduse tegemisel ning miks noored teadlased tahaksid Eestisse tulla tagasi. "Ja justnimelt Eestisse, kus missioonitundest on praegu see teaduse tegemine. Aga et nad ka tunneksid, et nad on siia tagasi oodatud ja et nad ei pea oma peredega jääma mujale sedasama tippteadust tegema."

Personaalseks personaalmeditsiiniga

Eesti on varem ESOFil olnud esindatud messiboksiga, kus paar teadlast räägivad huvilistele oma tööst. Sel aastal võeti ette aga ka sessiooni korraldamine, kus teadlased ja ettevõtjad rääkisid personaalmeditsiini jõudmisest teaduslaborist perearstini.

Eesti sessiooni teemavaldkond oli teadusest ettevõtlusse ning kandis täpsemat pealkirja "Getting personal with personal medicine" (Personaalseks personaalmeditsiiniga). Eesti teadlased Lili Milani ja Tõnu Esko koos poliitikute ning kahe rahvusvaheliste teadusettevõtjatega rääkisid oma senise koostöö kogemusest ja tõid näiteid, mida teised riigid saaksid meilt õppida.

Eesti sessioon "Teadusest ettevõtlusesse". Autor: Annely Allik