Ameerika põliskoerad elavad edasi sugulisel teel leviva vähina ({{commentsTotal}})

Eurooplased suretasid Ameerika põliskoerad välja juba paari sajandiga.
Eurooplased suretasid Ameerika põliskoerad välja juba paari sajandiga. Autor/allikas: Christal Yuen/Unsplash

Euroopa sisserändajad võisid küll Ameerika põliskoerad välja suretada, kuid osa kunagiste koerte DNA-st jätkab enda paljundamist koerte seas sugulisel teel leviva vähina, viitab uus teadustöö.

Koerte täpne kodustamise aeg ja koht on endiselt küsimärgi all. Kuigi kunagiste asustusjälgede lähistelt on leitud väidetavalt isegi 30 000 aasta vanuseid koerte säilmeid, on nende autentsus kahtluse alla seatud. Nii võis toimuda koerte kodustamine juba enam kui 30 000, kuid mitte hiljem kui 15 000 aasta eest.

See on tekitanud muu hulgas küsimuse, kas Ameerika esmaasukad võtsid Euraasiast välja rännates koerad kaasa või hakkasid kodustama kohapealseid liike. Arheoloogiliste leidude põhjal elas "inimese parimaid sõpru" Uues Maailmas juba vähemalt 10 000 aasta eest.

Mõistatusele vastust leida üritades järjestas Máire Ní Leathlobhair kolleegidega Cambridge'i Ülikoolist iidsel ajal Põhja-Ameerikas ja Siberis elanud 71 koera mtDNA. Mitokondriaalne pärilikkusaine pärandub edasi ainult emaliini pidi. Samuti järjestasid nad seitsme koera tuumagenoomi ehk sisuliselt kogu nende pärilikkusaine. Viimaks võrdlesid nad saadud DNA järjestusi mitmete tänapäeval elavate koeratõugude ja ka Põhja-Ameerika huntide pärilikkusainega

Kõige paremini langeb avaneva pildiga kokku stsenaarium, mille kohaselt jõudsid koerad Ameerikasse esimese nüüdisinimeste rändelainega 10 000 aasta eest. Eurooplaste saabudes surid põliskoerad aga peaaegu täielikult välja.

Osaliselt saab selle kanda loomade sihiliku tapmise ja epideemiate arvele. Suurema hoobi andis kohalikele koertele eurooplaste kalduvus kasvatada ja aretada kaasavõetud Euroopa koeratõuge. Põliskoerte DNA-d on säilinud kõige rohkem kõrgematel laiustel elavate tõugude nagu Siberi husky'de genoomis. Tüüpiliselt Lõuna-Ameerikaga seostatava tõu chihuahua genoomist moodustab põliskoertele iseloomulik DNA värske töö kohaselt vaid kaks protsenti.

Enda jaoks veidi üllatuslikult leidsid teadlased, et põliskoerte DNA sarnaneb äärmiselt palju umbes 8000 aasta eest vähki haigestunud koerale. Erinevatelt tavapärastest kasvajatest muutus haigus juhuste kokkulangemise tõttu nakkavaks. Nakkav vähk levib paaritumisel ja avaldub genitaalide piirkonnas mügarikena. "On küllaltki uskumatu mõelda, et kadunud koerte põlvnemisliini ainus ellujääja on kasvaja, mis levib koeralt-koerale nakkusena," märkis Ní Leathlobhair uurimust kirjeldavas pressiteates.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: