Aretustöö muutis lisaks koerte välimusele ka nende aju ehitust
Mõnesaja aasta eest tõsisema hoo sisse saanud aretustöö tõttu erinevad eri koeratõud lisaks välimusele ka aju poolest, selgub enam kui 30 koeratõu aju võrrelnud teadlaste tööst.
Kokku uurisid USA teadlased eesotsas Erin Hechtiga Harvardi Ülikoolist magnetresonantstomograafi all 62 puhtatõulist koera 33 eri tõust. Töörühm leidis, et loomade aju täpne ehitus ei sõltunud ainult koerte kolju suurusest ega liigisisesest muutlikkusest. Neid omavahel võrreldes võis näha olulist erinevust ka eri ajupiirkondade suhtelises suuruses.
Hecht kahtlustas kolleegidega seetõttu, et see on seotud käitumuslike kohastumustega. Sõelale jäänud piirkondi Ameerika Kennelliidu tõugude kirjeldustega kõrvutades sai töörühm ideele kinnitust.
Näiteks olid sageli politseikoertena kasutavatel bokseritel ja dobermannidel suuremad nägemis- ja lõhnatajuga seotud ajupiirkonnad. Koeravõitluseks aretatud tõugudel erinesid seevastu keskmisest oluliselt piirkonnad, mida seostatakse stressi, ärevuse ja hirmuga. Jahikoertena kasutatud kuldsetel retriiveritel olid eriliselt hästi arenenud silmade liikumise, ruumitaju ja koordinatsiooniga seotud ajuosad.
Hecht tõi välja, et uurimus hõlmas ainult lemmikloomadena peetavaid koeri. Seetõttu taandusid nähtavad erisused vaid eelnenud aretustööle. Viimane ilmestab omakorda, kui suur mõju võib-olla suunatud evolutsioonil. Nõnda võib tema hinnangul avaneda ajuteaduse arenedes võimalus eri tõugude kohastumusi veelgi lihvida, et neid saaks kasutada näiteks päästetöödel ja teraapias senisest veelgi edukamalt.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa