Peter Ungar Ameerika Ühendriikidest Arkansase Ülikoolist, Kari Prassack Ameerika Ühendriikidest Idahost Hagermani fossiiliväljade rahvuspargist ja nende kolleegid uurisid Ida-Tšehhist Predmostí leiukohast leitud loomafossiilide hambaid.

Selgus, et neil loomadel, kes luude kuju järgi meenutasid rohkem koera, leidus hammastel tugevamaid kulumisjälgi kui neil, kes sarnanesid luude poolest rohkem hundiga.

Teadlased järeldavad, et hundilaadsed loomad tarvitasid toiduks rohkem liha, varasemate uuringute põhjal arvates tõenäoliselt mammutiliha.

Koeralaadsed loomad aga närisid liha kõrvale ka midagi kõvemat, arvatavasti konte. Konte said koerad arvatavasti inimeste asulate lähedalt, kus need inimestel toidust üle jäid.

Kahesuguste loomade erinevad toitumistavad annavad teadlaste väitel uut kinnitust, et käimas oli koera kodustamine.

Loomade kohta on üldiselt teada, et hammaste kulumismärgid võivad muutuda mitu põlvkonda enne seda, kui hakkavad väljenduma kehaehituslikud muutused. See annab lootust tuvastada edasistes uuringutes veelgi täpsemalt koerte kõige otsesemaid esivanemaid huntide seas.

Koer teatakse olevat esimene loom, kelle inimene kodustas. See juhtus selgelt enne seda, kui inimene põllupidajaks ja loomakasvatajaks sai. Selles, millal täpselt koer kodustati, ei ole seni selgust saadud. Eri hinnangute järgi võis see juhtuda juba 40 000 aastat tagasi või alles 15 000 aastat tagasi.

Koera kodustamise aega oleks huvitav teada, sest sellest saaks teha järeldusi ja põhjendatud oletusi inimeste elulaadi ja vaimumaailma arengu kohta kauges minevikus.

Oma praegusest uurimusest kirjutavad Prassack, Ungar ja kaasautorid ajakirjas Journal of Archaeological Science.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.