Koeralembus on inimesel geenides ({{commentsTotal}})

Foto: ´Berkay Gumustekin/Unsplash

Mõni inimene kohe on koera-inimene. Rootsi ja Briti teadlased on nüüd välja selgitanud, et kalduvus endale koera võtta on geneetiliselt pärilik.

Teadlased eesotsas Tove Falliga Uppsala Ülikoolist uurisid läbi Rootsi kaksikute registri info enam kui 35 000 kaksikutepaari kohta.

Nad kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et inimese geenid määravad umbes poole ulatuses, kas inimesest saab koeraomanik või mitte.

Teadlased tunnistavad, et nii suur geenimõju üllatas neid endidki.

Kuidas täpselt geeniversioonide muster koertesse suhtumist kujundab, ei ole teada, aga teadlased oletavad, et võib-olla annavad geenid mõnedele inimestele tugevama vajaduse mõne looma eest hoolitseda.

Teadlased avastasid registriandmeid uurides, et identsed ehk ühemunakaksikud on koeralembuse poolest rohkem teineteise moodi kui mitteidentsed ehk kahemunakaksikud.

Et ühemunakaksikutel on geenid täpselt ühesugused, kahemunakaksikutel aga sama erinevad kui tavalistel õdedel-vendadel, saabki geenide osakaalu koeralembuse mõjutegurite seas välja arvutada.

Sellise meetodiga muidugi ei saagi selguda, millised geenid täpselt mängus on.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: