Kukkurkuradite seas levib teinegi nakkav vähivorm ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Duncan Rawlinson / Wikimedia Commons

Väljasuremisohus kukkurkuradeid uurinud bioloogid nendivad, et asurkonda laastab lisaks 20 aasta eest leitud nakkavale vähile teinegi vähitüüp. Tulemused viitavad, et teadlastel on vähi leviku kohta veel mõndagi õppida ja nakkavaid vähivorme võib leiduda looduses arvatust rohkem.

Reeglina tekib vähk elusorganismides endis, kui mõni rakk pärilikkuaine kopeerimisel tehtud vea tõttu kehas kontrollimatult vohama hakkab. Tihti levib see ka nende keha teistesse osadesse. Siiski ei suuda vähirakud kehast väljaspool ellu jääda. Peremehe hukkudes surevad ka vähirakud.

Nakkavad vähivormid on seevastu omandanud võimekuse levida erinevatel viisidel ühest organismist teise. Lisaks kukkurkuradite ridu harvendavatele vähivormidele on seda teadaolevalt juhtunud loodudes kaks korda. Üks levib koerte, teine ranna-uurikkarpide hulgas. Mõlemal juhul on vähirakkude pärilikkusaine sedavõrd sarnane, et äärmiselt tõenäoliselt peituvad nende juured vaid ühes isendis.

Esimene kukkurkuradeid nakatav vähivorm DFT1 tuvastati 1996. aastal. Nakatumise järel surevad loomad tavaliselt paari kuu jooksul. Nüüd teatavad Tasmaania ja Cambridge'i ülikooli teadlased, et leidsid eelmisel aastal saare kaguosast DFT1st erineva nakkava vähivormi. Vahe märkamiseks ei pea analüüsima isegi vähirakkude pärilikkusainet – DFT2 iseloomustavad palja silmaga nähtavad kasvajad, samuti koonduvad vähirakud erineva kujuga kämpudesse. Kokku on DFT2'esse surnud seni teadaolevalt kaheksa kuradit.

 

Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ilmunud töö autorid eesotsas Ruth Pye'ga spekuleerivad tulemuste põhjal, et kukkurkuradite füsioloogia ja genotüüp kujutab nakkavate vähivormide tekkimiseks eriliselt soodsat pinnast või pole sarnase levikuviisiga vähivormid looduses sedavõrd haruldased, kui seni arvatud.

Nii või teisiti on vähivormidel enda kukkurkuradite seas levitamiseks küllaga võimalus – kuradid on oma verejanulisuse poolest teada-tuntud. Loomad hammustavad üksteist sageli nii paaritudes kui ka toitu jagades. Samuti on loomade immuunsüsteemil raskusi vähirakkude äratundmisega.

Pye märgib uurimuses kolleegidega, et inimesi nakkavad vähivormid tõenäoliselt ei ohusta. Kuigi vähirakud on lihahaavade kaudu, eksperimentaalsete teraapiate ja organisiirdamiste käiigus ning rasedusel ühest inimorganismist teise kandunud, pole need teadaolevalt kunagi nakatanud kolmandat inimest. Sellegipoolest tuleks autorite hinnangul stsenaariumi realiseerumise võimalikkust täiendavalt uurida.

Kukkurkuradeid loodetakse aga päästa vähivaktsiini loomisega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: