Koerte söömise komme võib olla kunagise hundi kodustamise vili ({{commentsTotal}})

Mehhiko karvutu koera aretasid asteegid. Väidetavalt oli karvutut koera parem tulel küpsetada.
Mehhiko karvutu koera aretasid asteegid. Väidetavalt oli karvutut koera parem tulel küpsetada. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Koerte söömisel on pikk ajalugu, see on olnud laialt levinud pea kõikjal, kus koeri leidus, sh Euroopas ja ka meie aladel.

Tartu ülikooli juhtivteadur Urmas Saarma kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et muistne inimene kannatas alatihti nälga, mistõttu oli tema peamine mure toidupoolise hankimine. Üks hundi kodustamise peamisi põhjusi võis seetõttu olla nende loomade tarvitamine toiduks, eriti suure nälja perioodil.

Ühe kodustamise piirkonnana on pakutud praeguse Hiina territooriumi idaosa ja on teada, et sealkandis on kasvatatud koeri toiduks juba aastatuhandeid.

Selleks et halbadel aegadel näljast pääseda, pidi inimene tekitama toidutagavara. Inimasustuste ümbruses luusivaid hunte olnuks raske stabiilse toidutagavarana kasutada, kuna pidevate tapmiste korral oleks hundid inimesi vältima hakanud.

Tõenaolisemalt hakati hunte kasvatama aedikutes ning osa neist vajadusel toiduks kasutama. Mõned inimrühmad võisid hunte oma rännakutel toidutagavarana kaasa vedada. Ka indiaanlaste seas esines hõime, kes tarvitasid koeri toiduks.

Koerte söömisel on pikk ajalugu, see on olnud laialt levinud pea kõikjal, kus koeri leidus, sh Euroopas ja ka meie aladel. Näiteks Mehhikos, kus koeri kasvatati toiduks, kehtestasid olmeekide valitsejad 3000 aastat tagasi põlluharijatele aastamaksu, mis tuli tasuda üksnes maisiga nuumatud koertega.

Asteegid aga aretasid karvutu koera, keda ülikud pidusöökidel sõid. Arvatakse, et karvutut koera oli parem tulel küpsetada. Euroopas oli koerte söömine väga levinud komme kuni Rooma impeeriumi kadumiseni.

1910. aastal Pariisis pildistatud lihapood, kus müüdi koeraliha. Autor: Wikimedia Commons

Tänapäeval süüakse erinevates Aasia maades hinnanguliselt 30 miljonit koera aastas. Üks suurimatest koeraliha tarbijatest on Hiina, kus koerte söömine on iidne traditsioon, mis ulatub kirjalike allikate põhjal ligi 4000 aasta tagusesse aega. Hiinas tapetakse toiduks umbes 10 miljonit koera aastas.

Viimastel aastatel on rahvusvaheliselt enim kõneainet pakkunud Hiina lõunaosas Guangxi Tšuangi autonoomses regioonis suvise pööripäeva aegu toimuv Yulini koerasöömise festival. Kümmekond päeva kestva ürituse käigus tapetakse toiduks 10 000 koera.

Festival on kutsunud esile ulatuslikke rahvusvahelisi proteste, ent selle vastu võitlevad aktiivselt ka hiinlased ise. Kriitikute sõnul ei ole sel festivalil vähimatki kultuurilist väärtust, pooldajad aga viitavad põlisele Hiina traditsioonile süüa koeri.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: