"Kass kodustas end peaaegu ise, lõigates kasu mõningatest inimasumite kasulikest omadustest, nüüd on see taandunud meie mõnedele iseloomuomadustele. Kuid seda kõike kõrvale jättes on tegu ikka sama tuhandete aastate eest elanud loomaga. Seda teravas kontrastis koertega, kes on kohati tundmatuseni muutunud," selgitas uurimuse üks juhtivautoritest Eva-Maria Geigl ERR Novaatorile antud intervjuus.

Inimeste ja kasside vahelist suhet võis kirjeldada algselt mõlemale osapoolele kasuliku suhtena. Võtmerolli mängis siinkohal põlluharimise leiutamine ja inimeste paikseks jäämine. Inimesed olid õnnelikud, et kassid tapsid vilja mugivaid närilisi. "Kassidele oli aga meeltmööda inimeste läheduse pakutav suhteline turvalisus ja nende loomuomane omadus meelitada ligi närilisi ja teisi väikekahjureid," lisas Thierry Grange, uurimuse juhtivautor ja Jaques Monodi instituudi vanemteadur. Seega on taas raske rääkida kasside kodustamisest kui sellisest.

Küll aga on kindel, et järglaste saamisel olid eelisseisus julgemad ja inimeste lähedust paremini taluvad isendid.

Tänapäevaste kasside eellased levisid geeniuuringu kohaselt Aasia edelaosast Euroopasse ligikaudu 4400 aastat e.m.a. Kuhu iganes kodunenud kassid jõudsid, paaritusid nad ka kohalike metskassidega. Teine nüüdisaegsete hiirtekuningateni viinud põlvnemisliin pärineb Egiptusest, kus kodustasid end Aafrikas elanud kassid. Vaatamata kassikaubandusele seatud piirangutele jõudsid loomad aastaks 1500 e.m.a pea kõikjale Vahemere ääres laiunud riikidesse ja kaugemale Euroopasse.

"See toimus suisa plahvatuslikult. Järsku hakkasid need moodustama kohalikust kassipopulatsioonist kohati peaaegu poole. Võib oletada, et just Egiptuse kasside seas leidis aset mingisugune muutus, mis muutis nad inimestele meeliköitvamaks kui kõik teised," oletas Grange. Hüpoteesi kohaselt ilmnesid just seal suurem osa närvisüsteemi arengut mõjutavatest mutatsioonidest, mille tulemusel muutusid loomad inimsõbralikumaks. Samade muutuste tõttu talusid kassid varasemast paremini ka üksteist.

Kasside kasuka värvi ja mustri teadlikust ning sihikindlast kujundamisest leiab üllatuslikult märke alles sadu aastaid hiljem. "Keskendusime mutatsioonile, mis muudab triibud laikudeks. Üllatuslikult nägime seda alles Lähis-Idas Ottomani impeeriumi ajal ehk alles hilis-keskajal. Sealt edasi levis see Euroopasse ja kaugemale," märkis Geigl.

Tänapäeval nähtavad uhked kassitõud on alles viimase paarisaja aasta leiutis. "Võib öelda, et võrreldes koertega olid kassid kasulikud alguses peale ja see ei ole aastatega muutunud. Nende tugitoolis vedelevateks laiskvorstideks muutumine on meie enda ja meie eluviisi süü," lisas Grange.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.