Astuko Saito Tokyost Sofia Ülikoolist ja ta kolleegid käisid kassikohvikutes ja uurisid, kuidas kasside kõrvad, saba ja käpad oma nime peale liikusid või liikumata jäid.

Kassi peremees või perenaine lahkus katse ajal vaateväljalt, kuid teadlased mängisid ette tema hääle salvestisi.

Salvestiselt kostis kõigepealt 15 sekundiliste vahedega neli sõna, mis pikkuselt ja kõlalt sarnanesid kassi nimega. Viienda sõnana aga mängiti ette kassi nime ennast.

Enamasti harjusid kassid salvestiselt kõlavate sõnadega ära, nii et esialgne reaktsioon, kui seda oli esimesele sõnale olnud, oli neljandaks sõnaks juba raugenud. Küsimus oligi selles, kas viienda sõna, omaenda nime peale, on kassi reaktsioon veelgi raugem või ilmutab ta siiski mõningaidki elavnemise märke.

Selgus, et enamasti tõesti oligi kassi reaktsioon oma nimele elavam kui senise nelja sõna põhjal oodata olnuks. Katseid tehti 16 kassiga. Neist 11 ilmutas sõnajada edenedes reaktsiooni raugemist. Neist omakorda üheksa aga elavnes seejärel oma nime kuuldes taas enam.

Ka kassi jaoks tundmatu häälega tehtud samalaadsed katsed andsid samalaadseid tulemusi, kuid mõnevõrra vähemal määral.

Võib siis arvata, et enamasti kassid lihtsalt ignoreerivad meid, kui nad oma nimele ei reageeri. Kass ei suhtle inimesega siis, kui inimene tahab, vaid siis, kui ta ise tahab. Sellised nad juba kord on.

Saito ja kaasautorid kirjutavad uurimusest ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.