Kuigi isikliku kogemuse põhjal võib nii mõnigi ilma näinud inimene tunnistada, et roti peale kassi hammas enamasti ei hakka, osutub küsimusele statistikal ja katseliselt kogutud andmetel põhineva vastuse andmine raskemaks. Teadaolevalt on selles vallas küsimusele ammendava selgituse andmisele kõige lähemale jõudnud New Yorgi karmis keskkonnas kasvavaid närilisi uuriv Michael Parsons, kohaliku Fordami Ülikooli ökoloog. Lihtne vastus on, et kassist tõuseb laiemat pilti vaadates rohkem kahju kui kasu.

"Õues käivad kassid kahjustavad kohalikku elustikku märkimisväärselt. On aga väga vähe tõendeid, et nendega saab ohjeldada suuremaid kahjureid nagu rotte. Kui kassidel on teisi toiduallikaid – väiksemat saaki või saavad nad toitu inimese käest, eelistavad nad kergemat einet," nentis Parsons. Samal ajal tapavad kodukassid näiteks 2013. aastal ilmunud uurimuse põhjal aastas 4–18 lindu ja 8–11 väiksemat imetajat. Kuna kasside arvukus küündib maailmas 0,5 miljardini, on hoogustanud nende tegevus vähemalt 67 liigi väljasuremist.

Parsonsi hiljuti ilmunud uurimuse kohaselt ei vaevu neid enamasti küttima isegi hulkuvad kassid, kes võiksid olla ennustuste järgi näljasemad. Katsetes seadis ökoloog New Yorgi jäätmejaama üles kaks liikumisele reageerivat infrapunakaamerat. Kasside liikumist registreerisid kaamerad 79 päeva vältel 255 korral. Lõksu lähedal elavate rottide lõhnale reageerisid loomad harvem kui igal kümnendal juhul.

Neid küttida proovisid kassid aga vaid kolmel korral. Jahi tulemusel suri kaks väiksemat sorti rotti. Kohaliku asurkonna eripäradega arvestades "ootasime, et kasside ohvriks langevate noorte, eakamate ja haigete näriliste hulk on suurem," nentis Parsons.

Ökoloog tõi samas välja, et kassidest poleks näriliste kontrolli all hoidmiseks suuremat kasu isegi kõrgema küttimissageduse korral. "Aastas võib üks rott ilmale tuua kuni viis põlvkonda poegi, kusjuures igas pesakonnas on 10–12 poega. Seega on ainus hea viis nende tõrjumiseks vaadata omaenda käitumist ja vältida näiteks toidukraami laokile jätmist," järeldas Parsons.

Eelnevate tulemuste põhjal ei saa siiski väita, et kassidest poleks üldse kasu. Näiteks moodustasid närilised Soomes 2015. aastal läbiviidud uuringu kohaselt kasside koju toodavast saagist 72 protsenti. Samas rõhutasid selle uurimuse autorid, et 40 protsenti saagist tabasid vaid kuus kassi. Nõnda soovitas Parsons enne kassi võtmist hoolikalt järele mõelda, kas lemmiklooma on plaanis hakata pidama vaid siseruumides või soovitakse lasta teada hulkuma ka kaugemale.

"Aastaks 2050 elab linnades 70 protsenti maailma rahvastikust. Praegusi linnakeskkondi vaadates on mõned rohelisemad ja tervikuna "tervemad". Nende ühisnimetajana leidub taolistes piirkondades rohkem seemneid laiali kandvaid organisme ja tolmeldajaid ning ökosüsteem on tervikuna produktiivsem," märkis Parsons. Aeg-ajalt väljas käivad kodukassid ja hulkuvad kassid võivad aga väikeimetajate ja lindude tapmisega selle eelduseks olevat liigilist mitmekesisust vähendada.