Rotid aitavad hädas kaaslasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Flickr creative commons

Inimeste jaoks on oma liigikaaslase elu päästmine ja abistamine reeglina midagi loomulikku. Sama võib öelda ka mitmete inimahvide kohta. Vähemalt näilises uppumisohus viibivate rottidega katseid teinud teadlased nendivad, et empaatia võib lisada ka närilisi iseloomustavate omaduste sekka.

Nobuya Sato Jaapanis asuvast Kwansei Gakuini ülikoolis kasutas kolleegidega katseseerias korraga kahte rotti, keda eraldas teineteisest läbipaistev sein. Seinas olevat ust sai avada selle lähistel asuva hoovaga. Üks ruumidest sarnanes äärteta basseinile, misläbi pidi sellesse asetatud rott uppumise vältimiseks selles pidevalt ringi ujuma. Sato töörühm leidis, et kuiva kasukaga närilised aitasid oma hädas olevat liigikaaslasi ukse avamisega järjepidevalt.

Rotid tõmbasid ust avavat kangi isegi juhul, kui neil oli võimalik teise kangi tõmbamisega saada hoopis tükk šokolaadi. Samuti tõmbasid nad hooba kiiremini, kui nad olid sunnitud ise eelnevalt vees ujuma. Basseini elutu eseme paigutamisel jättis kang rotte külmaks. Tulemused viitavad autorite sõnul, et närilised suudavad end liigikaaslase olukorda panna ja prosotsiaalne käitumine ilmneb isegi juhul, kui silmapiiril ei paista otsest vaevatasu.

Sarnasele järeldusele jõuti ka neli aastat tagasi Chicago ülikoolis resideeriva Peggy Masoni poolt tehtud katsetes. Toona paigutati kaks rotti samasse kambrisse. Neist ühte hoidis selles vabalt ringi uitamast spetsiaalne seadeldis. Mason leidis katsetes, et enamik vabadest rottidest otsustas vangistatud kaaslase pärast mehhanismiga lähemalt tutvust tegemist vabastada. Katse põhjal polnud võimalik aga üheselt öelda, mis rotte seda tegema ajendas.

Arvestades, et rottide ja inimeste ühine esivanem elas kümnete miljonite aastate eest, vihjavad tulemused, et empaatia – täpsemalt emotsionaalne empaatia – on omane enamikele imetajatele. Ühe populaarsema hüpoteesi kohaselt võis empaatia arenemise põhjuseks olla emasloomade vajadus aimata oma järglaste meeleseisundeid ja vajadusi. Teadlased loodavad, et empaatia neurobioloogilise aluste uurimine aitab paremini mõista ka isiksuse häireid, mida iseloomustab osadustunde puudumine.

Uurimus ilmus ajakirjas Animal Cognition.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: