Geeniteadlased vaatavad küll millised geenid inimestel on ning kuidas need on omavahel seotud, kuid nad enamasti ei tõlgenda neid geene evolutsiooni kontekstis. Professor Peeter Hõrak käitumisökoloogina tunneb aga huvi, kuidas elukäigu tempo ja geenid on omavahel seotud. Eesti ökoloogiakonverentsil tegi ta ettekande "Isade ja tütarde elutempo evolutsiooniline ökoloogia".

Elukäik on kohasusega seotud sündmuste jada, mis toimub organismiga elu jooksul. Kohasus on isendi geneetiline esindatus järgnevates põlvkondades.

Elukäigu omaduste vahel esinevad lõivsuhted. Lõivsuhe on negatiivne põhjuslik seos elukäigu omaduste vahel. See esineb siis, kui on vaja piiratud ressurssi jagada erinevate asjade vahel. "Ehk kaht head asja korraga ei saa, millegi saamiseks tuleb midagi ära anda, iga elukäik on kompromiss," sedastas Hõrak.

Levinuim lõivsuhe on sigimis- ja säilitusfunktsioonide vahel, sest järglaste saamine on kehale kulukas, eriti naistele.

Elukäigu omadused ei evolutsioneeru üksteisest sõltumatult, aga nad moodustavad erinevates keskkondades hakkama saamiseks sobivaid komplekte. "Lihtne näide on see, et kui tulevik on tume või ebakindel või noorte järglaste suremus on kõrge, siis on mõttekas alustada sigimist varakult ja panustada järglaste arvu suurendamisse ka nende kvaliteedi arvelt."

Kui keskkond on stabiilne, aga seal on tugev konkurents, on mõttekas sigimisega alustada alles siis, kui järglaste üleskasvatamiseks vajalikud ressursid on juba olemas ning panustada järglaste kvaliteedi tõstmisse, isegi kui selle hind on väiksem järglaste arv.

Samas ei pruugi need valikusurved olla stabiilsed, vaid võivad varieeruda ajas ja ruumis ehk niimoodi saavadki tekkida populatsioonide vahel geneetilised erinevused elukäigu kiiruses.

"Ei ole nii, et alati soosib elukäik kiiret elu igal pool, mõnikord mõnes kohas soosib aeglast elu ka," selgitas Hõrak.

Üks viis, kuidas see võib välja näha, peitub varajases suguküpsuses. Viimane soodustab noorena sigimise alustamist, mis tähendab, et geene saab kiiremini edasi anda. Samas varane küpsemine on kallis, sest kiireks varajaseks küpsemiseks tarvilikke ressursse saaks hoopis investeerida keha kasvu ja aju arengusse. Nii on võimalik paremini järglastesse investeerida.

"Kui tõenäosus vanaks elada on väike, siis tasub pikaks eluks vajalik ressurss investeerida varajasse küpsemisse ehk kui on oht surra noorelt tasub küpseda kiirelt."

Imelisel kombel on kogu see elukäigu evolutsioon nähtav meie genoomis. "Kui sul on geneetiline soodumus oma süütus kaotada suhteliselt vanemas eas, siis sellega koos tuleb ka geneetiline soodumus hilise esmasünnitusea jaoks. Sellega koos tuleb ka geneetiline soodumus lastetuks jääda."

Ühtlasi tuleb sellega kaasa geneetiline soodumus käia kaua ülikoolis, kaasnevad ka kõrge IQ geenid ning hilisem suitsetama ja alkoholi tarvitama hakkamise geen.

Kui aga on geneetiline soodumus kaotada süütus suhteliselt noorena, siis sellega on tugevalt seotud kõrget kehakaalu soodustavad geenid ja geenid, mis soosivad suuremat sekspartnerite arvu. Neil inimestel esinevad ka geenid, mis soosivad rohkema arvu laste saamist, kuid ka näiteks varakult suitsetama hakkamist ning riskialtlikkuse geenid.

Tüdruku küpsemise kiirust mõjutab elujärg

Üks huvitav elukäigu omadus on menarhe vanus ehk see vanus, kui tüdrukul tekib esimene menstruatsioon, pärast mida on naine võimeline saama lapsi. "Need naised, kes varakult küpsevad, neil on hästi palju selliseid geenialleele, mis suurendavad kehamassi indeksit," kirjeldas Hõrak.

Selle on looduslik valik targasti paika pannud: kui üks naine küpseb väga noorelt, tuleb arvestada sellega, et ta võib jääda rasedaks, mistõttu oleks hea, et oleks keharessurssi, millega lapse saamisel hakkama saada.

Naistel, kes küpsevad kiiresti on geneetiliselt suurem energiatarve, nende kehamassiindeks on suurem juba lapsena ning nad ka kasvavad kiiremini.

Varasem menarhe käib koos suurema riskikäitumisega. "Varaküpsed neiud alustavad varem alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega," ütles Hõrak, viidates erinevatele uuringutele, sh Eesti Geenivaramu andmetele.

"See mehhanism on ilmselt väga lihtne: nad näevad ilmselt oma kronoloogilise vanuse kohta küpsemad välja ilmselt neile siis müüakse seda siidrit ja suitsu kergemini või siis nad hängivad selliste vanemate inimestega ringi, kes neile seda ostavad," arutles Hõrak.

Uuringute kohaselt kaasnevad varase menarhega ka varasem suguelu ja varasem sünnitus ja mõni kord ka madalam haridus. On leitud geneetiline seos, mis küll on väga nõrk, kuid mis näita, et naistel, kes küpsevad hiljem, on suurem tõenäosus minna ülikooli.

Kõrgharidusega vanemate peres sirgunud tüdrukutel on menarhe alati varasem, kui põhi- või keskharidusega vanemate pere tüdrukutel. Seda võib osaliselt selgitada sotsiaal-majandusliku taustaga ehk kui tüdrukul on sirgudes rohkem võimalusi ressursse koguda, algab ka menstruatsioon varem.

Vanemate haridus on üldse huvitav mõjutegur - kui vanemad olid kõrgharidusega, siis algas tütardel menstruatsioon varem. Kui vanemad olid põhiharidusega, siis nende tütred, kes läksid ülikooli, ka neil oli varane menarhe.

Ja nii jõuabki tagasi küsimuse juurde, kas varane menarhe ehk varakult suguküpseks saamine võib ühtlasi tähendada ka lühemat eluiga?

Arvestades suuremat kehakaalu ning sellega kaasas käivat diabeedi- ja südamehaiguste riski ning ka pika viljakuseaga seotud suguorganite kasvajate riski, siis jah, varane suguküpsus võib tähendada lühemat eluiga.

"Aga ma ei usu, et need asjad oleksid sedaviisi koos evolutsioneerunud," kinnitas Hõrak. Need nähtused küll kaasnevad varase suguküpsusega, kuid ilmselt on need seosed evolutsiooniliselt uudsed.

Uurides kaasaegsele inimesele rakenduvat looduslikku valikut, siis inimene on pikaealine ja kaua sigimisvõimeline.

Kui vaadata vanemate vanust suremisel ning kõrvutada neid tütarde menarhe geenidega, siis selgub, et naistel, kelle vanemad elasid hästi vanaks, on soodumus hilisele menarhele. Naistel, kelle isad surid hästi noorena, on geneetiline soodumus varasele küpsemisele.

"Aga seal on vanemate fenotüüp ja tütarde genotüüp ja see ei räägi meile eriti palju sellest, mis tegelikult toimub, kas need asjad on looduslikule valikule ka praegu kättesaadavad," täpsustas Hõrak.

Miks kõrgharidusega vanemate perede tütardel algas menstruatsioon varem? Põhjus võib olla lihtne: nendes peredes on väliseid piiranguid vähem, mis tähendas et need tüdrukud ei pidanud tegema rasket tööd, nad said kvaliteetset toitu ja nende hulgas avalduvad menarhe vanuse geneetilised omadused selgemini kui kehvematest oludest pärit tüdrukutel.

Elutingimuste paranedes saavad menarhe vanuse ja naiste geneetilised erinevused üha selgemini väljenduda fenotüübis. See tähendab, et menarhe vanuse saab hakata mõjutama geneetiliste tunnuste avaldumist. "Näiteks, kui meil peaks rakenduma selline loodusliku valiku surve, mis soosib naiste varast küpsemist, siis seesama valikusurve pärsib meeste eluea pikemaks evolutsioneerumist ja vastupidi," selgitas Hõrak.

20. sajandi keskpaigas toimus epidemioloogiline pöörde ehk vaktsiinide ja antibiootikumide toel ei surnud enam inimesi massiliselt nakkushaigustesse. See omakorda tähendab, et nad surevad järjest enam käitumuslikel põhjustel.

"Ehk eluiga on tänapäeval ja edaspidi järjest enam parem elutempo geneetiline marker."

Teine oluline pööre, mis tõi kaasa muutused, on demograafiline. Selle taga on asjaolu, et on vähem sotsiaalseid ja normatiivseid piiranguid, mis mõjutaksid laste saamist.

"Kui ma rääkisin lastetuse geenidest, siis see kõlas paradoksaalselt, aga need geenid saavad olemas olla küll, lihtsalt neil geenidel polnud mingit võimalust avalduda ajal, kui naised ei kontrollinud ise oma sigimist. Nüüd saavad naised saavad ise otsustada, millal nad hakkavad sigima ja kui palju lapsi nad tahavad. Kõik need geenid, mis seostuvad väheste laste tahtmisega või isegi lastetusega, saavad nüüd looduslikule valikule kättesaadavaks."

Moodsas ühiskonnas avalduvad inimestevahelised geneetilised elutempo erinevused selgemini ehk elujärje paranemisel inimese elutempo evolutsioon kiireneb või vähemasti muutub kergemini jälgitavaks.