Eesti naine on esimese lapse sünni ajal noorem kui EL-is keskmiselt ({{commentsTotal}})

Emad on küll lastetutest naistest õnnelikumad, kuid ainult kõige kõrgemalt arenenud Euroopa riikides.
Emad on küll lastetutest naistest õnnelikumad, kuid ainult kõige kõrgemalt arenenud Euroopa riikides. Autor/allikas: freepik.com

Keskmiselt olid 2016. aastal EL-is naised esimese lapse sünni ajal 29-aastased, Eestis 27,5 aastased. Keskmiselt on noorimad esmasünnitajad Bulgaarias, vanimad aga Itaalias.  

Ligikaudu viis protsenti lastest sünnib EL-is teismelistele emadele ning kolm protsenti üle 40-aastastele esmasünnitajatele.

Viimane näitaja on oluline, kuna naise vanuse kasvades väheneb viljakus, mis omakorda toob kaasa suurema kunstliku viljastamise protseduuride arvu. Kuna paljud riigid toetavad neid võrdlemisi kalleid protseduure, seab see tervishoiusüsteemile suurema koormuse - Eestis, näiteks, toetab kunstviljastamise protseduure haigekassa.

Samuti on vanematel naistel kõrgem risk saada geenihaigusega laps. Nagu mainitud, kaasneb eaga viljakuse langus, mis ühtlasi tähendab seda, et mida kõrgemas eas naine esimest korda sünnitab, seda väiksem on tõenäosus, et ta sünnitab veel mitu last.

2016. aastal sündis Euroopa Liidus 5,1 miljonit last, mis on mõnikümmend tuhat enam kui aasta varem. Neist ligi 930 000 olid 3. või sellele järgnev laps peres. Keskmiselt oli 2016. aastal EL-is ühe ema kohta 1,6 last ja Eestiski on näitaja täpselt sama.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: