Sellised murettekitavad numbrid toob välja eile Tartu ülikoolis kaitstud Kerli Moosese doktoritöö. 

Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes.

“Kuna õpilased veedavad palju aega koolis, on koolil oluline roll õpilaste liikumisaktiivsuse toetamisel ning istuva aja vähendamisel,” selgitab Mooses, kes mõõtis 636 õpilase liikumisaktiivsust koolipäevadel. 

Uuring viidi läbi Eesti eri paigus ja vaatas liikumisandurite abil esimest korda seda, milline on Eesti õpilaste liikumisaktiivsuses koolipäeva erinevates osades.  

Uuringus osalenud õpilased kogusid soovituslikust päevasest aktiivsusest koolis vaid veerandi, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem. 

Erinevates ainetundides liikumisaktiivsust jälginud Mooses tõdes, et Eesti koolilapsed veedavad enamuse koolitundidest istudes. “Samas näitavad eri riikide kogemused, et liikumise lõimimine tunni teemaga võimaldab ka ainetundidel oluliselt panustada päevase soovitusliku liikumisaktiivsuse taseme saavutamisesse.

Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kuid üllatuslikult veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid kolmandik tunnist, kolmandiku tunnist õpilased aga istusid või seisid,” rääkis värske doktor. 

Sellele vaatamata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem just nendel päevadel kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.

Moosese uuringu tulemused viitavad, et koolis on kasutamata potentsiaali õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel ja istuva aja vähendamisel. “Seega on vajadus toetada koole liikumisvõimaluste loomisel läbi aktiivsete (ja pikemate) vahetundide, liikumise lõimimise ainetundidesse, täiendavate liikumistundide lisamise tunniplaani ning aktiivse koolitee võimaluste loomise,” sõnas ta. 

“Aktiivsem koolipäev aitab õpilastel saavutada soovitusliku liikumisaktiivsuse taset. Lisaks mitmete uuringute andmetel toetab tunnis ja vahetunnis liikumine ka tunnis keskendumist ning seeläbi omab soodsat mõju ka õpitulemustele.”

Haridus- ja teadusministeerium andis ERR Novaatori Facebook’i kontol teada, et praegu uuendatakse kehtivat kehalise kasvatuse õppekava kaasaegseks liikumisõpetuseks, kus suureneb ka tundide arv.

“Uuendamisega tahame tulemuste asemel keskenduda oskuste ja liikumisharjumuste kujundamisele, mis jääks õpilastesse ka pärast kooli. Ujumisõpetuse uuendamine on esimene samm tervest kehalise kasvatuse õppekava ümberkujundamisest ning seda on võimalik juba rakendada uuest õppeaastast.”