Üle-euroopalise laste terviseuuringust IDEFICS tuli välja, et soovitavalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist tegevust kogeb iga päev vaid 13 protsenti 2-10aastastest Eesti tüdrukutest ja 27 protsenti poistest. Mõõdukas aktiivsus on liikumine, mille tulemusel kiireneb veidi südametegevus ja sageneb hingamine. See tähendab, et 73-87 protsenti Eesti lastest ei liigu piisavalt ja nende tervis on ohus.

TÜ liikumislabori juhataja, tervisekasvatuse lektor Merike Kull ütles, et paanikaks pole põhjust, aga olukorraga peab tegelema. “Väga paljud arenenud riigid on hakanud arendama koolidele liikumis- ja terviseprogramme. Kui seda ei tehtaks, langeks inimeste ja eriti noorte liikumisaktiivsus veelgi,” rääkis ta.

Labori teadur Eva-Maria Riso tõi näiteks Inglismaa, kus tema teada on selliste sekkumistega saadud pidama ülekaaluliste inimeste arvu tõus. Kuna kool on koht, kus lapsed iga päev käivad, on näiteks Šveits ja Ungari teinud enda noorematele õpilastele kohustuslikuks osaleda kehalise kasvatuse tundides lausa iga päev, rääkis teadur. Kas ka Eesti võiks sama teed minna?

Liikumislabori teadlased rääkisid, et Eesti laste tervist ja liikumisaktiivsust vaadates näib esimeses kooliastmes kolm ja hiljem kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas vähe olevat. Samas arvavad nad, et tundide arvu tõstmise asemel tuleks esmalt üle vaadata nende sisu.

“Tihti ei ole kehalise kasvatuse tunni sisu see, mis soodustaks piisavalt õpilaste kehalist aktiivsust ja mis soodustaks liikumisharrastuse harjumuse püsimist hilisemas elus,” sõnas spordipsühholoogia teadur Aave Hannus. Ta selgitas, et tunni vältel võiksid kõik õpilased olla korraga rohkem haaratud ning pidevas aktiivses tegevuses. Paraku näevad lektorid praegu koole külastades liiga sageli, kuidas õpilased seisavad suure osa kehalise kasvatuse tunnist tireli või palliviske järjekorras või on nad rahvastepallist välja visatud ning ootavad pingil istudes uut mängu.

Liikumislabori töötajad on veendunud, et ainult kehalise kasvatuse tundide iseloomu muutmisest laste kehaliselt aktiivne hoidmiseks ei piisa. “Oluline on toetada laste liikumust ka vahetunnis ja tavalistes ainetundides,” rääkis teadur Riso. Akadeemilistes tundides võib teha liikumispause ja kasutada aktiivseid õppeviise, mille puhul toimub õpetamine läbi tegevuste mitte istudes. “Lihtne näide: kui õpilased loevad, siis tegusõnade asemel teevad nad kirjas olevat tegevust, näiteks jooksevad või imiteerivad pillimängu, või liiguvad peastarvutamisel klassi põrandale pandud numbrite peale. Võimalusi on mitmeid,” selgitas Riso.

“Suureks murekohaks on ka koolide vahetunnid,” sõnas tervisekasvatuse lektor Merike Kull. Direktorite kaudu teab ta, et varasemalt nähtud müramist ja jooksmist enam koolides naljalt ei silma. Nüüd istuvad õpilased vaguralt oma nutitelefonides. Kuid teadlased on tõendanud, et kehaline aktiivsus vahetunnis ja tunni ajal toetab laste kognitiivset võimekust. “Senised uuringud erinevate riikide koolides tehtud aktiivse liikumise testprogrammides näitavad väga kõrget õpetajate rahulolu. Nad tahavad, et lapsed nii vahetunnis kui tunnis rohkem liiguksid, kuna siis on neil parem tähelepanu ja keskendumisvõime ning tunni töörahu on parem,” lausus Kull

“Sellele viitavad ka aju-uuringud. Liikumine soodustab õppimise ja mäluga seotud ajupiirkondade arengut, toetab nendes piirkondades närvirakkude teket ja talitlemist. Kehaliselt aktiivsematel lastel on teatud mäluga seotud ajupiirkonnad suuremad,” kõneles teadur Hannus. “Lisaks soodustab kehaline aktiivsus ajuverevarustust. Väga mitmed uuringud näitavad, et kehaliselt aktiivsematel lastel on parem õppeedukus võrreldes väheaktiivsetega” lisas ta.

Kuigi sellised uuringud on avaldatud juba ammu, siis nende teadmiste kasutamiseks inimeste tervise huvides on alles lapsekingades. Tartu ülikooli liikumislabor on ette valmistamas programmi, mis põhineb koolikeskkonna muutmisel nii, et lapsed koolipäeva vältel rohkem liikuda saaksid. Programmi üksikute osade testimised ning laste aktiivsuse ja antropomeetria (inimese keha ja selle osade mõõtmised – toim.) uurimused käivad koolides juba praegu. Kevadeks peaks programm valmis olema ja liikumislabori töötajad loodavad, et õnnestumise korral võiksid seda hakata kasutama kõik Eesti koolid.

Tartu ülikooli liikumislabori eesmärk on aidata kaasa Eesti elanikkonna liikumisaktiivsuse paranemisele.