TÜ teadlased: ainult sporditreeningutel osalemine ei taga laste parimat kehalist arengut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lapsed jalgpalli suvelaagris.
Lapsed jalgpalli suvelaagris. Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Spordiharrastust ja noortesporti peetakse vähese liikumisaktiivsuse suurendamise üheks olulisemaks võtmekohaks. Ent samal ajal on laste spordist väljalangevus väga suur ning paljud spordiga tegelevad lapsed ei ole kehaliselt aktiivsed isegi mitte minimaalsel soovituslikul määral. Kuidas olukorda parandada? Selle üle arutlevad treenerid ja teadlased sel reedel Tartus liikumisfoorumil „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“.

Vaid umbes 16–24 protsenti eesti lastest kogeb päevas vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust, nagu näevad ette rahvusvahelised ja Eestis määratletud liikumissoovitused. Samas: ligi viiendik lastest, kes ei täida liikumissoovitusi, osaleb vähemalt kolmel korral nädalas sporditreeningutel. Selline karm tõde selgus Tartu ülikooli spordipsühholoogia teaduri Aave Hannuse sõnul liikumislabori viimasest uuringust.

„Seega, suur hulk sporditreeningutel käivaid lapsi ei ole isegi mitte minimaalsel soovituslikul määral aktiivsed,” ütles Hannus. “See tähendab, et sporditreeningutel osalemine ei ole iseenesest piisav isegi minimaalse soovitusliku liikumisaktiivsuse tagamiseks.“

Eesti noortespordi üheks murekohaks on teisest küljest aga ka see, et liiga paljud spordis potentsiaalselt andekad lapsed koormatakse üle või nad jäävad hilise küpsemise tõttu saavutustele suunatud spordis liiga vara kõrvale.

TÜ spordibioloogia dotsendi Jarek Mäestu sõnul on siin taga mitmeid põhjuseid: „Näiteks kasutatakse noortespordis vanusele mittevastavaid metoodikaid, tihtipeale on laste võistluskoormus liiga suur, keskendutakse liialt varakult ühele spordialale, rakendatakse täiskasvanute võistlus- ja treeningtingimusi, ignoreeritakse laste bioloogilist vanust ning arengulisi eripärasid.“

Mäestu sõnul saavad paljud lapsed eelnimetatud põhjustel organiseeritud sporditegemisest negatiivse kogemuse. „See võib kergesti muuta kehalise aktiivsuse ja sportimise vastumeelseks ja soodustada väheliikuva eluviisi kujunemist ning sellega kaasnevate haiguste riski suurenemist.“

Selliste probleemide tõttu on mitmed riigid elanikkonna tervise ja noortespordi arendamiseks võtnud kasutusele „pikaajalise sportliku arengu mudeli“, mis kirjeldab, millises vanuses tuleb erinevate kehaliste võimete ja oskuste arendamisele tähelepanu pöörata. Nimetatud mudelist lähtumise eesmärk on vähendada noortespordi negatiivseid mõjusid tervisele ja tervislike eluviiside kujunemisele, samuti ebakohasest treeningust tulenevaid takistusi sportliku tippsoorituseni jõudmisel.

Mudeli võimalikku rakendamist Eestis ja probleemi leevendamise võimalusi arutatakse Tartu ülikooli liikumislabori kutsel Tartus kolmandal liikumisfoorumil „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“ sel reedel, 29. jaanuaril. Üritusel osalevad teadlased, spordivaldkonna edendajad ning laste ja noortega töötavad treenerid.

Rohkem infot liikumisfoorum.ut.ee. Samal leheküljel avalikustatakse järelvaatamiseks foorumi videosalvestus.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: