Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal
Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.
Kõige suurema toetuse on praegu saanud teadlaste, ettevõtete ja Tartu linnavalitsuse ühine targa maja projekt Smartencity, mida toetatakse 8,2 miljoni euroga. Selle teadusprojetki käigus rakendatakse terve linnaosa piires nutikaid energiasäästlikke lahendusi.
Smartencity projektiga tehakse teoks targa ja säästva linna terviklahendus. See peab inspireerima elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning on hiljem rakendatav erinevates Euroopa piirkondades.
Eesti ülikoolidest ja teadusasutustest on programmis Horisont 2020 kõige edukamad Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool.
Eesti teadlased on saanud 1,2 korda enam teadusraha elaniku kohta kui Euroopa Liidus keskmiselt. See asetab Eesti liikmesriikide pingereas 12. kohale.
Kui vaadata Horisondist saadavat tulu SKP kohta, siis ületab Eesti Euroopa Liidu riikide keskmise rohkem kui kahekordselt ja tõuseb pingereas kolmandale kohale.
Horisont 2020 programmist saadud raha EL-i keskmisest võrreldes SKP-ga. Autor: Haridus- ja teadusministeerium
Horisondi programmidesse täistööajaga kaasatud teadlaste arvu poolest on Eesti üheksandal kohal, ületades Euroopa Liidu keskmist 1,3 korda.
Ligikaudu kolmandiku Euroopa Liidu toetuste mahust on andnud ettevõtete osalemine.
Oma teadus- ja arendusprojektide läbiviimiseks on saanud toetust eelkõige väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted. Head näited on superakude tehnoloogiat arendav Skeleton Technologies, keeleõppetarkvara arendav Lingvist Technologies ning IT süsteeme ja küberturvalisuse lahendusi arendav Cybernetica AS.
Euroopa Komisjon on saanud valmis Horisont 2020 vahehindamise raporti, mida liikmesriigid hakkavad arutama Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal. See tähendab, et Eesti hakkab juhtima arutelusid, kui palju ja kuidas rahastatakse teadust Euroopa Liidus pärast 2020. aastat.
Eesti keskendub eesistujana küsimusele, kuidas suurendada teaduse ühiskondlikku mõju, et aidata seeläbi kaasa teaduse rahastamise kasvule Euroopa Liidus. Samuti on eesmärgiks muuta Horisondi programm lihtsamaks ja läbipaistvamaks, et selles saaksid senisest rohkem osaleda ka väiksemad tegijad ja uued tulijad.
Toimetaja: Marju Himma