Antisotsiaalset isiksusehäiret iseloomustab enesekesksus, teiste soovide, õiguste ja tunnete eiramine. Sellised inimeseded on sageli valelikud ja manipuleerivad, et saada isiklikku kasu või rahuldust, näiteks raha, seksi, võimu.

Antisotsiaalsele isiksusele on iseloomulik sotsiaalsete kohustuste – näiteks tööga elatise teenimine, maksude maksmine, sõnapidamine – eiramine. Sellise isiksusega inimesed on hoolimatud kaasinimeste tunnete suhtes. Seejuures on neil sageli omapärane aumõiste ning käitumislaad, mis läheb vastuollu üldtunnustatud ühiskondlike normidega. 

Ebaõnnestumised ja sügav solvumistunne võib neis esile kutsuda raevuka, füüsilise agressioonini ulatuva reaktsiooni. Seejuures ei mõjuta eelnevad negatiivsed kogemused ja karistused nende käitumisviisi kuigivõrd. 

Küsimusele, kas sellist isiksusehäiret on võimalik tuvastada MRT-ga ehk magnetresonantstomograafiaga tehtud ajupildi järgi, vastab Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann:

"Magnetresonantstomograafia (MRT) või funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRT) kuvandi järgi ei ole üheselt või sajaprotsendilähedase tõenäosusega võimalik määrata isikut antisotsiaalsete hulka kuuluvaks. 

Eeldusel, et uuring ja selle tulemusena saadud kuvand on kvaliteetsed ja kõrgel professionaalsel tasemel tehtud ning et hindaja on kõrgprofessionaal neuroteaduste, neuroloogia, või neuropsühholoogia alal, kes on pädev antisotsiaalsuse neurokorrelaatide valdkonnas, saab juhuslikust suurema tõenäosusega avastada seadumust antisotsiaalsuseks. See, kui suur on see tõenäosus, näiteks kas pisut üle 50% või kusagil 70–80% lähedal, sõltub igast konkreetsest juhust.

Samas on küsimusteringe, mille puhul magnetresonantstomograafia abil antud hinnang on suurema tõekindlusega, näiteks nägemisfunktsiooni, liikumisfunktsiooni, mõnede kognitiivsete funktsioonidde osas."