„Valetamisel ja sellel üldse, mis me räägime, on väga suur roll ka mälul, siis mälu võib lihtsalt meile trikke mängida. Ja me võimegi asju ja fakte valesti mäletada, olles ise täitsa siiralt veendunud, et need asjad just niimoodi olid,“ märkis Karton saates „Terevisioon“.

Kuigi dotsent suutis koos kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professori Talis Bachmanniga tehtud katsetes inimeste tõesoodumust magnetimpulssidega mõjutada, rõhutab ta, et tõenäoliselt ei suudeta kunagi inimesi otseselt valetamast takistada.

„Selle eesmärk ei ole kohe kindlasti see, et me saaksime inimesi mõjutada rohkem valetama või tõtt rääkima. Pigem on see ikkagi see, et me teeme alusuuringuid saamaks üldse teada, millised ajupiirkonnad on valetamisse kaasatud,“ laiendas Karton.

Samuti pole võimalik alati päris täpselt teada, kas petukäitumise ajal aktiveeruvad ajupiirkonnad teevad seda petukäitumise tõttu või pigem seetõttu, et samas piirkonnas toimub mõttetegevus. Sellele vaatamata on teadlased suutnud tuvastada muu hulgas prefrontaalses ajukoores ning emotsioonide töötlemisega seotud piirkondades teatud piirkondi, mis aktiveeruvad petukäitumise puhul alati.

„Kui me saame aju natuke mõjutada ja selle tagajärjel käitumine veidi muutub, siis me võime natukene kindlamalt väita, et võibolla see piirkond ja sellised protsessid, nagu me arvame, et seal toimuvad, on kaasatud ka valetamisega seotud käitumisse,“ lisas Karton.