2009. aasta seagripiepideemia järel diagnoositi Hiinas erakordselt palju narkolepsiat. See haigus tekitab kontrollimatu unevajaduse ning inimene jääb tihti ja täiesti ootamatult kümnekonnaks minutiks magama. Samasugused haigusnähte tekitas ka seagripi vastu loodud vaktsiin Pandemrix. Euroopas ilmnes narkolepsia umbes ühel lapsel iga 15 000 vaktsineeritu kohta.

See tekitas arstides palju segadust ja igati mõistetava küsimuse seagripi ja tukkumistõve võimalike seoste kohta. Nüüd on USA Stanfordi ülikooli teadlased mõistatuse osaliselt lahendanud. Kinnitust leidis immunoloogide pikaajaline kahtlus, et narkolepsia on autoimmuunhaigus, mille puhul hakkavad keha kaitsesüsteemid ründama täiesti terveid rakke ja kudesid.

Emmanuel Mignot ja Elizabeth Mellins suutsid tõestada, et narkolepsiahaigete kehas on erilised immunrakud CD4+ T. Need hävitavad närvirakke, mis toodavad und ja ärkvelolekut kontrollivat hormooni hüpokretiini. Kas T-rakud tapavad neuroneid ise või käib see läbi mingite vahendajate, vajab veel uurimist.

Pole selge, miks tukkumistõbiste keha neid T-rakke toodab. Üks võimalik selgitus on seotud pärilikkusega. Mignot on varem näidanud, et 98 protsendil narkoleptikutest esineb immuunsüsteemi kontrollivatest HLA-geenidest üks haruldasem variant.

Tõenäoliselt on tukkumistõve tekkimises oluline roll ka keskkonnateguritel. Mellinsi sõnul tekib narkolepsia nendel, kes on selleks geneetiline eelsoodumus. Haiguse avaldub siis, kui kehasse satub mingi aine, mis matkib hüpokretiini toimet ja ässitab immuunsüsteemi üles.

Selline mõju oli 2009. aasta ringelnud gripiviirusel. Uurija näitasid, et CD4+ T rakud tunnevad ära selle viirusetüve ühe valgumolekuli ja tekitavad kiire immunreaktsiooni, mis hävitab hüpokretiini tootvad närvirakud.

Loomulikult pole gripp ainus narkolepsia vallalepäästja. Tõenäoliselt on süüdlaste hulgas ka teisi viirusi. Ka pole päris selge, miks just Pandemrix narkolepsiat tekitas, sest tol ajal turule toodud gripivaktsiinid olid kõik sarnase koostisega.

Mellinsi sõnul on kindel, et gripivaktsiinid ei tohi sisaldada komponente, mis sarnanevad hüpokretiinile.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.