Umbes 20 000 aastat tagasi elas kusagil Lähis-Idas või Kesk-Aasias inimene, kellelt kõik eurooplased, aga ka paljud India rahvad on pärinud heledat nahavärvi kodeeriva geenivariandi.

“Me ei tea, kas see inimene elas Mesopotaamias, Iraanis või Fergana orus, aga selgelt see (hele nahavärv) on sealt alguse saanud,” ütles Tartu Ülikooli arheogeneetika professor Richard Villems.

Tartu Ülikooli, Eesti biokeskuse ja Cambridge’i ülikooli teadlased Tartus töötava Chandana Basu Mallicki juhtimisel uurisid üht olulisimat inimese nahapigmentatsiooni mõjutavat geeni SLC24A5. Selle eri variandid on põhjus, miks lääneaafriklased on äärmiselt tumeda, eurooplased aga heleda nahaga.

Selle geeni variant, mida tähistab kood rs1426654-A on andnud heleda nahavärvi nii eurooplastele kui paljudele India elanikele, kirjutavad teadlased ajakirjas PLoS Genetics ilmunud artiklis.

Inimkonna ürgkodus Aafrikas on tume nahk ellujäämiseks hädavajalik – see pakub kaitset päikese ultraviolettkiirguse eest.

Põhjapoolsetel laiuskraadidel on päikesevalgust napimalt ning seal on heledal nahal eelis – seetõttu tekib organismis päikesevalguse toimel rohkem D-vitamiini.

Villemsi sõnul tekkis heleda nahavärvi mutatsioon sellel eurooplaste ja India rahvaste esivanemal umbes 20 000 aasta eest ning mingil põhjusel hakkas looduslik valik seda soosima.

Kuigi inimese nahavärvi mõjutavate geenide uuringud on viimastel aastatel tehtud terve rida, on Lõuna-Aasia, kus inimeste nahavärvi erinevused on maailmas ühed suurimad, seni vaatluse alt välja jäänud. Samas elab seal viiendik maakera rahvastikust.

Uurimuses vaadeldi 54 erinevat Lõuna-Aasia etnilist rühma, kokku rohkem kui 1600 inimest ning kuigi võiks eeldada, et heleda nahavärvi levik on Indias põhja-lõuna suunaline, sest põhjapoole kolinud rahvaste puhul pakkus heledam nahk eelist, siis Indias see eeldus kinnitust ei leidnud.

Pigem on see geenivariant levinud geograafilisi ning rahvus- ja keelepiire mööda. See viitab, et lisaks ultraviolettkiirgusega kohastumusele on oluline roll ka rahvaste rännetel ja segunemistel.

Villemsi sõnul on huvitav, et Aasia idaosas, näiteks Malaisias, Vietnamis ja Laoses elavatel rahvaste heledanahalisuse põhjuseks pole seesama geenivariant. Seega on heledat pigmentatsiooni soosiv pärilik tegur inimkonna ajaloos looduslikult valikult eelise saanud vähemalt kahel korral.

Geen SLC24A5, mida hüütakse ka kuldseks, avastati sebrakaladel, kellele just see geen annab kuldse värvuse. Selle geeni üks variant on süüdi ka selles, miks mõned tiigrid sünnivad valgetena.