Geoloogiaprofessor Alvar Soesoo räägib, et kogu taasiseseisvumise järgse perioodi jooksul pole Eesti maapõue uuritud. Maapõue strateegia koostamise ettepanek sai mullu detsembris valitsuselt heakskiidu. Soesoo ütleb, et fosforiit on üks paljudest maavaradest mida uurida tuleb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uurimine ei tähenda kaevandamist, fosforiidi kaevandamiseks poleks praegu võimalik ka kellelgi luba saada, kuna fosforiit on Eesti maavarade registris passiivne ehk mittekaevandatav maavara, räägib Soesoo. Tema sõnul tuleks fosforiidi uurimiseks üle vaadata varasem informatsioon ning siis planeerida puurauke. "Esimesed puuraugud poleks laiemad, kui teekruusike. Seega ei tohiks proovide võtmine inimestes hirmu tekitada, kuna veepuurauke puurime kogu aeg," selgitas Soesoo.

Põhilised fosforiidi maardlad jäävad Virumaale, kuid ka Tallinna lähedal asus maardla, mis pole Soesoo sõnul enam registris arvel, kuid mida tasuks uurida. Teadlasele huvi pakkuv piirkond jääb Maardu külje alla. Eesti ja kogu Euroopa suurim maardla paikneb ümber aga Rakvere. Fosforiiti on Soesoo sõnul hinnanguliselt 2,9 miljardit tonni. "Me peame kindlasti ära hindama, milline on maardlas fosfaatse komponendite ja metallide sisaldus, kuna me teame, et Eesti fosfaatsed kojad sisaldavad ka haruldasi muldmetalle," selgitas Soesoo.

Haruldastest muldmetallidest saadi alles hiljuti teada

Tema sõnul sisaldaks uurimine ka keskkonnaküsimusi, millele tuleks kaevandamisse otstarbe üle otsustamiseks vastuseid otsida. Seejuures tuleks uurida ka haruldasi muldmetalle. "Me ei teadnud varem, et Eesti fosforiidis on olemas metalle alates lantaantseeriumi muldmetallidest kuni raskemate muldmetallideni välja," rääkis Soesoo.

Teadlase sõnul võib siinses fosforiidis olla veel teisigi huvi pakkuvaid elemente, kuna geoloogide uuringud on alles väga algusjärgus. Sestap tuleks Soesoo hinnangul alustada uuringutega niipea kui võimalik. Veelgi enam - professori arvates oleks võinud seda teha juba 10 aastat tagasi.

Sahvrist kurgipurgi ja lihakonservi leidmine ei tähenda, et need tuleks kohe ära süüa.

Kõik Euroopa riigid on oma maapõue läbi uurinud ning Soesoo sõnul võiks ka Eesti valitsus hea peremehena sahvrisse astuda ja vaadata, mis seal on. Professor lisas, et sahvrist kurgipurgi ja lihakonservi leidmine ei tähenda, et need tuleks kohe ära süüa. Uuringuteta ei saaks aga tema kinnitusel hinnata varude võimalikku kasu riigile ja arutada, mida ja kas nendega üldse teha tohiks.

Riik soovib lähiaastail uuringutega alustada, kuid enne on vaja arengukava

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kinnitas, et koalitsioonil on soov praeguse neljaaastase valitsemistsükli jooksul teha kõik vajalikud otsused, et uuringutega saaks algust teha.

"Ma olen ka korduvalt rõhutanud ja ka välja öelnud, et riiklikult Eesti Vabariigi maavarade uuringukava on mõistlik ja mida kiiremini selle selgeks teeme, seda rutem saame ka need numbrid, argumendid lauale ning me ei pea enam filosofeerima ega lihtsalt uskuma, kas näiteks fosforiidi kaevandamine on kasulik või mitte," leidis Vakra.

IRL-i kuuluv keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et lisaks poliitilisele tahtele on uuringuteks vaja raha. Rahaga pole tema kinnitusel asjad head, sest põlevkivitööstuse päästmine on mõjutanud keskkonnainvesteeringute rahalisi võimalusi.

"Keskkonnainvesteeringute keskuse eelarvest jääb eeldatavasti aastal 2017. 10 miljonit eurot vähemaks, mis tähendab seda, et igasuguste keskkonnaprojektidega, kaasa arvatud siis maavarade uurimisega seotud vajadusteks lihtsalt on raha kolmandiku võrra vähem, kui teda siiamaani on olnud," nentis Pomerants.

Majandusminister Kristen Michali sõnul peab aga enne uuringute alustamist paika panema maavarade strateegia. "Majanduslikust vaatepunktist oleks kindlasti hea teada saada, millised varud meil on. Samuti võiks välja selgitada kogused ja kas neid üldse on võimalik kuidagi kasutusele võtta," leidis Michal.