VIDEO: Kuidas tehismärgala aitab vähendada põllumajanduslikku hajureostust ({{commentsTotal}})

Tartumaal Ülenurme vallas Uhti külas asub Vända kraavil Eesti esimene avaveeline tehismärgala, mis on mõeldud põllumajandusliku hajureostuse leevendamiseks ning võib pärast teadusuuringuid saada sarnaste tehissoode loomisel eeskujuks. ERR Novaator uuris kohapeal asja lähemalt.

Tänavu sügisel valminud tehismärgala rajamist juhtis Eestimaa looduse fond, mis tegi ala loomiseks koostööd nii Tartu ülikooli kui ka teiste asutustega. Projektiga on tihedalt seotud Eestimaa Looduse Fondi tehismärgalade ekspert Kuno Kasak, kes õpib samal ajal Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia doktorantuuris.

Kasaku sõnul asub Vända kraav suuresti põllumajanduslikul valgalal, see tähendab, et suurem osa kraavi kogunevatest vetest pärineb põllumajandusmaalt ning on tugevalt reostatud toitainetega. Nende hulgas leidub ka lämmastikku ja fosforit, mis omakorda soodustavad eutrofeerumist ehk veekogude kinnikasvamist.

“Ala ja kogu projekti eesmärk oli rajada siia tehismärgala, et vähendada toitainete ärakannet põllumajandusmaastikult Porijõkke, mis on ka lõheliste elupaikade nimistus,” rääkis Kasak. Tehissoo rajamisel on tema sõnul koostööd tehtud nii erinevate maaomanike, projekteerimisfirmade kui ka ülikooliga, mis tähendab, et oma panuse on andnud päris paljud inimesed.

Praegu on tehissoo eksperdi hinnangul 90 protsendi ulatuses juba valmis. Tuleval kevadel istutatakse alale taimi, eelkõige hundinuia, mis aitab puhastusprotsessidele kaasa. “Pärast seda, kui märgala on olnud mõnda aega töös algavad seal küllalt laialdased teadusuuringud, alates veepuhastusest kuni mikrobioloogiani välja. Sealhulgas uuritakse kasvuhoonegaase, kaardistatakse kohapealset elurikkust ja tulevikus saab siin olema küllaltki lai uuringuala,” rääkis Kasak.

Kuna tegu on esimese suurema tähismahus süsteemiga Eesti kliimatingimustes, siis loodavad projektis osalejad, et ala end õigustab ja puhastab vee kenasti ära. Kasaku meelest võiks olla veemajanduskavades sees täiesti arvestatav meede, mis lubaks talunikel ja teistel osapooltel taotleda toetust sarnaste tehissoode rajamiseks oma maa-aladele.

Uuringut rahastas maailma eluslooduse fondi ehk WWF Rootsi haru.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: