Teadlane annab nõu, kuidas tervisejooksul ennast treenida ja motivatsiooni hoida
„Kui elu oleks hinnaks, jaksaks inimene joosta päris tükk aega,“ ütleb Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port. Maratoni võtavad aga inimesed ette vabatahtlikult ning siis tekib küsimus, kuidas leida endas jõudu lõpuni joosta, sest maratonil hakkab motivatsioon tavaliselt ära kaduma umbes 6.-7. kilomeetril.
ERR-i uudisteportaali reporter Aleksander Krjukov käis Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudis õppimas, milline on õige kehahoid jooksmisel ja kuidas teha nii, et jooks ikka tervist tugevdaks, mitte vigastaks.
Kas jooksutrenni kasuteguri osas on teadmisi, alates millisest distantsist on jooksmisest kasu? Kõik sõltub sellest, mis on eesmärgiks võetud, märgib Port. Kui eesmärk on joosta täispikka maratoni, on 95 protsenti jooksust aeglane aeroobne tegevus.
Kristjan Port soovitab treenimisel distantsi asemel vaadata hoopis aega. „Kui mitu tundi annan ma kehale sellist režiimi, kuhu on ära peidetud arendav signaal. Kui mu treeningust põhiosa moodustab mugavusstsoonis treenimine, siis see treeniv ei ole. Kui aga liiga suure osa moodustab kehale väljakutseid esitav treening, siis sellest jälle ei taastu,“ selgitab Port.
Seega tasub vaadata treeningut hoopis tundides ning anda sellele juurde mahtu.
Toimetaja: Siim Lõvi, Aleksander Krjukov, Marju Himma
