Elukestva õppe osas said erakonnad eeskuju võtta eelmisel aastal valminud valdkonda käsitlevast alusraamistikust. “Kuna Eestis eelmisel aastal võeti vastu elukestva õppe strateegia, mis toob välja tegelikult meie kõige olulisemad väljakutsed hariduses ja pakub selleks ka erinevaid lahendusi ja tegevusi, mida Eestis järgnevate aastate jooksul peaks ellu viima, siis tegelikult on erakondadel väga hea spikker, millele oma lubadusi toetada,” selgitas Haaristo saates “Terevisioon”.

Strateegiat on platvormis otseselt maininud vaid Isamaa ja Respublica Liit. “Nemad lubavad, et viivad ellu kõik need tegevused, mis seal on mainitud. Teised võibolla rohkem sõnastavad, et meie ise käivitame neid, kuigi tegelikult need on planeeritud juba,” märkis analüütik. Üheks näiteks on nn õpipoisiõpe, mis hõlmab töökohapõhist praktikat. Tegelikkuses on taoline programm juba alanud ja olemas. Pigem on küsimus selles, kuidas motiveerida inimesi ja ettevõtteid selles osalema.

Lisaks võib Haaristo sõnul öelda, et lubadused on pigem üldsõnalised, kuid seda ei saa lugeda väga suureks puuduseks. “Natukene on selles osas välja toodud võibolla, et käivitame mõne programmi või teeme midagi, /.../, aga kuna elukestva õppe strateegias on juba nii palju tegevusi kirjas ja samamoodi on ka teada, mis tegevusi hakatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditega edaspidi rahastama, siis selles mõttes midagi väga palju uut või erilist ei paista,” laiendas Haaristo.

Analüütik nendib aga, et platvormide fookuses võib näha teatavaid puudujääke. Kuigi erakonnad rõhutavad üksmeelselt, et inimestel peavad olema tagatud võimalused hariduse omandamiseks igas vanuses, igal ajal ja igas kohas, pole küsimus enam niivõrd võimaluste olemasolus kui tingimustes – täiskasvanutel on enamasti töö või pere. “Õppevõimalused, mis ka hetkel on, ei ole piisavalt sobivad või piisavalt paindlikud neile. Sellele kahjuks pole väga palju tähelepanu pööratud,” sõnas Haaristo.

Samuti lubavad erakond eranditult viia hariduse tööturu vajadustega paremasse kooskõlla. Seejuures jäetakse aga tähelepanuta, et keskealised vajavad sarnaseid oskusi kui nooremad. “ “Inimestel tegelikult tänases tööturu ja majandussituatsioonis oleks vaja selliseid üldiseid oskusi, mida tööandjad tahavad – meeskonnatöö oskus, suhtlemisoskus, sotsiaalsed oskused, mitte nii väga spetsiifilisi oskusi. Natuke erakonnad mainivad seda, et sellist elukestvaõppe pädevusi inimestele pakkuda. Aga pigem tundub, et selliste oskuste jutt käib noorte kohta,” lisas analüütik

Sarnaselt pole piisavalt tähelepanu pööratud koolist väljalangevusele. Peamise meetmena nähakse tugispetsialistide rahastamist, kuid see ei paista välja väga olulise programmina. “ Pigem räägitakse väljalangemisest gümnaasiumis, põhikoolis, kuid tegelikult langeb meil kutse- ja kõrgkoolist viiendik õppuritest igal aastal välja,” nentis Haaristo.