Matemaatikaärevus halvendab laste õpitulemusi ja ahendab tulevikuvalikuid

Paljud õpilased tunnevad matemaatika ees ärevust. Hiljutisest uuringust selgus, et matemaatikaärevusega võivad kaasneda kehvemad tulemused matemaatikas. See võib aga omakorda mõjutada õpilaste edasisi valikuid haridusteel.
Tallinna Ülikooli doktorant Triinu Kilp-Kabel uuris hiljuti, kuidas mõjutab ärevustunne õpilaste sooritust matemaatikas. Ärevus on noorte puhul tema sõnul üsna laialt levinud probleem, eriti pärast koroonaaega. See võib väljenduda igapäevastes olukordades ja tuua endaga kaasa peavalu, hingeldamise, ebamugavustunde ja soovi põgeneda.
Lisaks füüsilistele sümptomitele võib sel olla ka laiem mõju, mis ei piirdu ainult õpiolukordadega. Näiteks ei vali noor mingisugust õpisuunda, sest kardab, et seal on rohkem rõhku arvudel. "Võib ka olla, et inimene väldib sularahas maksmist ning tasub selle asemel kaardiga, et ei peaks arvudega näost näkku tegelema," tõi Kilp-Kabel näite.
Muidugi ei mõjuta ärevus kõiki samamoodi. Kilp-kabeli sõnul pole liiatigi ärevus kui selline ilmtingimata halb, teatud määral ärevust tunda on täiesti tavapärane ning kohati on see isegi kasulik reaktsioon. Kui inimene ei tunne üldse ärevust või muretunnet, näitab see, et miski ei ole väga oluline. "Mingil määral näitab ärevus seega seda, et see on meie jaoks midagi, mille nimel pingutada," lausus ta.
Küll aga on liigne ärevus see, mis valmistab inimesele muret. Võrreldes omavahel erinevaid õppeaineid, on just matemaatika see, mis paljudele õppuritele peavalu valmistab. See on üks põhiaine, millega noored puutuvad koolis palju kokku ning õppekavas on see suure mahuga. "Paljudele tundub matemaatika ka hirmutav, sest seal on selge õige või vale vastus," selgitas doktorant.
Matemaatika puhul on oluline järjepidevus, sest õpitakse samm-sammult, ehitades varasemate teadmiste peale uusi teadmisi. "Näiteks ajaloos ei ole see niivõrd suur probleem, kui õpilane üht teemat hästi ei valda. See ei tähenda, et ta ei saaks järgmisi teadmisi omandada. Kui aga matemaatikas jääb üks teema keeruliseks, võib see tulevikus raskusi tekitada," selgitas ta.
Ärevus kasvab vanusega
Hiljutises uuringus vaatas Triinu Kilp-Kabel viienda ja kaheksanda klassi õpilasi. Ta selgitas, et selles vanuses on paljudel õpilastel juba välja kujunenud matemaatikaärevus. "Kui räägime noorematest lastest, siis nemad tunnevad pigem vähe matemaatikaärevust, või kui seda on, siis see ei seostu nii väga tulemustega. Ärevus on miski, mis tekib suuresti negatiivsete kogemuste taustal. Pärast algklasse on esineb seda nähtust rohkem. Nagu ka uuring näitas, siis viiendas klassis on matemaatikaärevust vähem kui kaheksandas ehk aja jooksul ärevus tõuseb," rääkis doktorant.
Uuringust selgus, et õpilastel, kel on matemaatika puhul kõrgem ärevuse foon, saavad sagedamini matemaatikas kehvemaid tulemusi. Sama seost on nähtud ka varasemates uuringutes.
Kui võrrelda noori, kes usuvad, et nad saavad hakkama ja neid, kelle arvates nõuab matemaatika liiga suurt pingutust, siis esimeste puhul mõjutab ärevus nende tulemusi vähem. Noortel, kes endasse ei usu, olid tulemused madalamad. Ehk siis õpilasi mõjutab ärevus vähem, kui nad usuvad, et saavad hakkama.
Isegi kui õpilane tajub ärevust, aga ta ise usub, et saab hakkama, ei pruugi nende tulemused olla halvemad. Seega on Kilp-Kabeli sõnul oluline õpilase eneseusk, et ta saab matemaatika ülesannetega hakkama. Siinkohal on oluline roll õpetajatel, kes saavad aidata ärevust leevendada, valides õpilastele jõukohaseid ülesandeid. Seda selleks, et õpilane saaks tunda rohkem eduelamust.
"Õpetaja saab tuge pakkuda toetades seda, et õpilased ise märkaksid oma väikeseid edusamme. Samamoodi harjutada seda, et kui õpilane jõudis vale vastuseni, siis ei ole kohe jama majas, vaid näidata neid väikeseid samme, mis läksid hästi," ütles ta. Seda saab teha nii, et õpetaja küsib õpilaselt, mis tal täna tunnis või ülesandes hästi läks. Seetõttu keskenduvad õpilased vähem üleüldisele negatiivsusele.
Samamoodi saab õpetaja pakkuda tuge, kui õpilasel on tekkinud lüngad. "Vajadusel on koolides ka tugispetsialistid, näiteks eripedagoogid, kelle poole saab pöörduda ja kes saavad aidata õpilünki korrigeerida," lausus ta.
Uuringud on näidanud, et võistlusmomentide loomist tasub õppetöös pigem vältida. "Need on küll kasulikud osadele õpilastele, aga võistluse sissetoomine tavatunnis võib jällegi teistel suurendada ärevust ning takistada toimetulekut, eriti matemaatikas," sõnas Kilp-Kabel.