Lõpueksamid on oluline samm põhikooli ja gümnaasiumi läbimisel. Need võtavad kokku läbitud õppekava ning on aluseks edasiste valikute tegemisel. Seetõttu võivad eksamid tekitada stressi nii õpilastel, lapsevanematel kui ka õpetajatel. Eksamiõppe ajal rõhutavad õpetajad pidevalt, kui olulised on teatud teemad ning eriti lõpuaastal keskendutakse eksamitele juba pikka aega ette. Järjepidevalt eksamitulemustele mõtlemine võib tekitada õpilastes aga liigset pinget.

Mõõdukas pinge enne lõpueksameid on samas normaalne nähtus ning isegi kasulik. Teisalt võib mõnel õpilasel eksamitega seotud stress ja ärevus muutuda liiga suureks, mis takistab nii sooritust kui ka üldist heaolu. Seetõttu on oluline jälgida õpilaste emotsionaalset seisundit ning vajadusel pakkuda tuge liigse pinge leevendamiseks.

Eesti õpilaste ärevus ja ärevuse roll õppimisel

PISA 2022. aasta uuring näitas, et Eesti õpilaste matemaatikatulemused on osalenud riikide keskmisest kõrgemad ning nende matemaatikaärevus on veidi madalam. Siiski on leitud, et kõrgema ärevusega õpilased saavad reeglina kehvemaid tulemusi. Lisaks selgus, et Eesti kaheksanda klassi õpilaste matemaatikaärevus on suurem kui viiendas klassis.

Õppimisega seotud ärevus kujuneb aja jooksul. Seda võivad suurendada negatiivsed kogemused nagu ebaõnnestunud kontrolltööd või kaaslaste kriitiline tagasiside. Samuti mõjutavad ärevust eelarvamused, et teatud aineid pole võimalik selgeks saada ning kehvad õpioskused, mis raskendavad õppimise planeerimist ja korraldamist. Liigne ärevus kurnab vaimseid ressursse näiteks töömälu, vähendades nii õpilase võimet oma tegelikke oskusi rakendada kui ka sooritada võimetekohaseid ülesandeid.

Mitmed metaanalüüsid on kinnitanud, et kõrgem matemaatikaärevus seostub madalamate matemaatikatulemustega mitte ainult Eestis vaid ka rahvusvaheliselt.

Rahunemistehnikate kasutamine

Liigse stressi, ärevuse ja pingete leevendamiseks on mitu võimalust, sealhulgas rahunemistehnikate kasutamine, õigete õpioskuste arendamine ning toetava õpikeskkonna loomine. Erinevad tehnikad aitavad kas rahustada keha, vaigistada muremõtteid või suunata tähelepanu mujale. Nende seast sobiva leidmine võib olla keeruline, kuid igal Eesti õpilasel on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (2024) § 37 järgi õigus tasuta psühholoogilisele abile. Kui koolis pole psühholoogi, peab kohalik omavalitsus tagama selle teenuse kooliväliselt.

Rahunemistehnika valimisel on oluline küsida endalt, kuidas minu ärevus nendes olukordades väljendub. Seda selleks, et valida enda jaoks sobivaim tehnika. Samas on näiteid rahunemistehnikatest, mis sobivad mitmesugustes situatsioonides paljudele inimestele:

• Kui mureks on füüsilise reaktsioon, südamerütmi kiirenemine, pearinglus vms, võib kasutada ruuthingamist, mis rahustab nii hingamist kui ka südametööd ning loendamise kaudu hoiab see ka mõtted muredest mõnevõrra eemal: hinga sisse neli sekundit, hoia neli sekundit, hinga välja neli sekundit, hoia neli sekundit.
• Nii enda keha kui ka mõtete rahustamiseks võib olla kasulik keskenduda sellele, kus sa hetkel oled ning mis su ümber on. Mõtete hõivamiseks ning ärevuse rahustamiseks võib kasutada järgmist harjutust: vali välja üks värv, leia end ümbritsevast keskkonnast üles kõik sellist värvi objektid ning kui oled kõik leidnud, proovi ette kujutada veel võimalikult palju sellist värvi esemeid. Selle kaudu saab mõtted eemale ärevusega seotud muredest ning väheneb ka kehaline reaktsioon.
• Kui esineb intensiivseid muremõtteid, millest on keeruline lahti saada, võib kasutada mõtete üleskirjutamisharjutust: muremõtete tekkimisel, ka siis kui need esinevad näiteks kodus õpiülesannete lahendamise ajal, võta üks paberileht ning kirjuta sinna enda tekkinud mõtted üles. Kui oled lõpetanud mõtete üleskirjutamise, proovi sõnastada, mida sa vajaksid nendega seoses. Mõtete sõnastamise kaudu saad rohkem selgust enda mõtetest ja tunnetest. See harjutab sind neid kirjeldama ning nii on kergem eristada ekstreemsed põhjendamata hinnangud ja mõtted muredest, millega tuleks ja saaks tegeleda (nt küsida abi õpetajalt ühe ülesande lahendamise kohta, kuna mingi konkreetne asi on jäänud ebaselgeks).

Tuleb meeles pidada, et rahunemistehnika võib vajada harjutamist, enne kui see stressiolukorras tõhusalt aitab. Rahunemistehnika kasutamine on justkui keeva veekeedukannu väljalülitamine. Vesi ei jahtu kohe maha, kuid liigub selles suunas.

Tõhusad õpioskused eksamiteks valmistumisel

Edukas eksamiteks valmistumine on pikaajaline protsess, mis eeldab süsteemset lähenemist ning tõhusaid õpistrateegiaid. Teadusuuringud näitavad, et regulaarne jaotatud õppimine on tõhusam kui intensiivne õppimine vahetult enne eksamit. Tõhusad strateegiad hõlmavad:

• Ajakava koostamist: õppematerjal jagatakse väiksemateks osadeks ja kordub aja jooksul.
• Aktiivne õppimist: materjali mõtestamine, kokkuvõtete kirjutamine ning ise küsimuste sõnastamine.
• Enesekontrolli: enesehindamine soodustab teadmiste kinnistamist ning aitab avastada nõrku kohti.
• Erinevate õppemeetodite kasutamist: skeemid, diagrammid ja visuaalsed abivahendid muudavad materjali meeldejäävaks.

Eksamite erisused

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite puhul on võimalik saada erisusi, kui neid on varem rakendatud. Nende hulka kuuluvad lisaaeg, -selgitused, eraldi ruumis eksami sooritamine, puhkepausid, teksti ettelugemine, abivahendite kasutamine või kirjutamisraskuse korral diferentseeritud hindamine. Põhikooli eksamite puhul on vajalik direktori otsus, kuid gümnaasiumi riigieksamite korral on vajalik ka eksamit korraldava asutuse nõusolek.

Seega kui õpilasel on juba varem esinenud näiteks liigset pinget suures kollektiivis testide sooritamisel ning ta on vajanud abivahendeid, on võimalik neid tagada ka lõpueksamil. Muidugi on erandid, mille puhul tuleb konsulteerida eksameid korraldava asutusega näiteks kui õpilase erisuste vajadus ilmneb pärast erisuste märkimise tähtaega.

Kui põhikooli lõpueksamite erisuste jaoks piisab varasemast sarnaste meetmete rakendamisest, toevajaduse märkamisest, nende märkimisest Eesti Hariduse Infosüsteemi ning eksamitele registreerimisel erisuste märkimisest, siis gümnaasiumi riigieksamite erisuste puhul on vajalik kooli direktori põhjendatud otsus ning eksameid korraldava asutuse nõusolek erisuste tagamiseks.

Eksamiperiood on pingeline, kuid teadlik ettevalmistus, tõhusad õpistrateegiad ja sobivad rahunemistehnikad aitavad õpilastel stressiga paremini toime tulla.

Triinu Kilp-Kabel on Tallinna Ülikooli psühholoogia doktorant ja koolipsühholoog, Carolina Šuman on Harno Rajaleidja eripedagoog ja Kaja Mädamürk on Tallinna Ülikooli vanemteadur.