Aasta 2012 pidi andma uue hoo Eesti reaalainetele ehk tugeva kasvulava kõigile, kes viivad edasi teaduse-tehnika arengut. Toona gümnaasiumisse astunud noored olid esimesed, keda ootas kohustuslik matemaatika riigieksam. Noored saavad praeguseni valida laia ja kitsa matemaatika riigieksami vahel. Kolmandik nendest, kes sooritavad kitsa matemaatikaeksami, saavad aga alla poole vajalikest punktidest.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles "Terevisioonis", et täit selgust polegi, miks matemaatika riigieksami tase on selline. "Väga jämedalt öeldes saavad 55 protsenti laia matemaatika sooritajatest 50–60 punkti sajast ehk hindeks tubli kolme. Kitsa matemaatikaeksami sooritajatest saavad 45 protsenti keskmiselt 33 punkti ja see on ikka väga madal skoor. See näitab, et meil on tuhanded õpilased, kes tulevad gümnaasiumist välja ebapiisavate matemaatikaoskustega," lausus Land.

Kui noored asuvad edasi ülikooli õppima, siis Landi sõnul vajavad nad sageli kõigepealt matemaatikas järeleaitamist. Seda ka ülikoolid teevad. Kehv matemaatika riigieksami tulemus võib aga sulgeda noorte jaoks uksi, mis on eelkõige seotud reaalainete edasiõppimisega.

Kehvade eksamitulemuste taga on rektori sõnul mitu põhjust. Üheks võib pidada matemaatika jagamist kitsaks ja laiaks. Ta selgitas, et kitsa matemaatika aine puhul peab õpilane kolme aasta jooksul läbima kaheksa kursust, laia matemaatika puhul 14 kursust. Land on seetõttu seda meelt, et lai ja kitsas matemaatika tuleks ära kaotada. "Miks me üldse lahterdame? Võiks olla üks matemaatika," arvas ta. Land rääkis, et iseenesest on tore, et noortel on valikuvõimalus, aga valida võiks saada pigem valikaineid.

Land rääkis, et õppimisel on kolm osalist: õpetaja, õpilased ja süsteem. "Kindlasti on meie matemaatikaõpetajad tublid. Siin ei ole põhjust neile näpuga näidata, aga probleem on selles, et neid tublisid jääb vähemaks, sest meil ei ole noort järelkasvu," sõnas ta.

Teine probleem on tema sõnul seotud süsteemiga ehk mida õpetamine tähendab. "Kuidas me õpetame ja mida pakume. Siin ma julgen öelda tuginedes TTÜ õppejõududele, et kindlasti oleks vaja rohkem õpetada praktilist ja elulist matemaatikat. Tuleks muuta õpetamismetoodikat," rääkis ta.

Land tõi näite Šveitsist, kus insenerid läksid koolidesse matemaatikat õpetama ja olukord muutus. "Tekkis rohkem huvi, mida matemaatika tähendab ja milleks seda on vaja. Olgu see siis kusagil silla või teede ehituses, hoonete konstrueerimisel või tänapäeval on ka näiteks majandus- või kindlustusmatemaatika," selgitas rektor.