Uuring "Kerge intellektipuudega õppijate matemaatika õpitulemust mõjutavad tunnetustegevuse ja õpikeskkonnaga seotud tegurid" lähtus eesmärgist selgitada matemaatika õppimist mõjutavate kognitiivsete oskuste, motoorsete võimete ja hariduskorralduse seost matemaatiliste oskuste tasemega kerge intellektipuudega õpilastel. 

Inimesed sünnivad erineva vaimse võimekusega. Intellektipuude diagnoos märgib vähendatud võimet mõista abstraktset või keerulist informatsiooni ja teha järeldusi. See omakorda takistab õppimist ning igapäevaste tegevustega hakkama saamist. Enamikul intellektipuudega inimestest on selle kerge vorm, mida iseloomustab IQ vahemikus 55-70 punkti ehk ligikaudu kaks kuni kolm standardhälvet normist allapoole ulatuv vaimne võimekus. Igasuguste akadeemiliste oskuste omandamine on kerge intellektipuudega õppijatele tavaarenguga lapsega võrreldes suurem väljakutse ja ka raskused matemaatikas on väga tavapärased. 

Matemaatikat läheb aga  tarvis igapäevaselt ja kõikjal. Olgu siis poes kaupade eest tasumisel laenuintressi arvutamisel või erinevate tööde jaoks vajaliku koguse materjali välja mõõtmiseks. Paljudel ametikohtadel läheb samuti vaja arvutamis- ja mõõtmisoskust. Uuringud on näidanud, et just kehv matemaatikaoskus piirab kerge intellektipuudega inimeste osalemist tööturul. Kuna kerge intellektipuudega õppijate jaoks on kohustuslik põhikool sageli viimane kokkupuude akadeemilise haridusega, on ääretult oluline, et seal pöörataks tähelepanu eluks hädavajaliku matemaatikaoskuse saavutamisele. 

Selleks, et õpilast õpitulemuseni aidata, peab õpetaja teadma, milles seisneb õppija raskus aine omandamisel ning millised on võimalused takistuste ületamiseks või kompenseerimiseks. Õppija matemaatiliste oskuste areng on tihedalt seotud tema tunnetusoskuste arenguga. Samuti on oma osa õpikeskkonnal. Teades õpiraskuse põhjuseid, saab matemaatiliste oskuste arengut toetada nii tunnetusoskusi arendades, õpikeskkonda kohandades kui ka matemaatika õpetamisel erimetoodikat rakendades. 

Milliseid oskusi on vaja?

Matemaatiliste oskuste kujunemise jaoks on vajalik arvutaju (hulkade suuruse, hulga ja arvu vahelise seose mõistmine, arvu koostise ja arvudevaheliste seoste mõistmine), teabe visuaal-ruumiline ja keeleline töötlus, täidesaatvad funktsioonid ja tähelepanuvõime. Matemaatiliste oskuste omandamist mõjutab lisaks tunnetustegevusele ka motoorika, sealhulgas peenmotoorika, käe ja silma koostöö ning üldise koordinatsiooni tase.  

Meie hiljutise uuringu eesmärk oli selgitada kerge intellektipuudega õppijate matemaatika õppimist mõjutavate kognitiivsete oskuse ja motoorsete võimete seost matemaatiliste oskustega. Samuti soovisime teada saada, kas ja kuidas kerge intellektipuudega õppija hariduskorraldus tava- või erikoolis mõjutab tema õpitulemusi matemaatika aines.  

Millest räägivad tulemused? 

Uuringust selgus, kuidas matemaatikaoskusi eraldi vaadates oli hästi näha, et need olid seotud testi mõõdetava vaimse võimekusega laiemalt. Mida paremad oli laste tulemused matemaatikas, seda parem olid reeglina nende tulemused ka testis tervikuna.

Kõige paremini ennustas matemaatikatesti tulemust õpilaste verbaalsete oskuste tase, millele järgnes visuaal-ruumiline võimekus. Motoorsed oskused uuringus matemaatikatesti tulemusega seotud ei olnud. 

Matemaatikaoskust mõõtva testi alaosadest oli tunnetusoskustega kõige tugevamini seotud matemaatika põhioskuste tase. Matemaatika põhioskused koosnevad arvuõpetusest, matemaatiliste põhitehete (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine) ja matemaatiliste sümbolite tundmisest. Põhioskused seostusid tugevalt matemaatika testi koguskooriga, ent vähem geomeetria ja matemaatilise keele mõistmise ülesannetega. 

See, kas õpilane õppis tava- või erikoolis, ei mänginud kognitiivsete oskuste testi ja matemaatikatesti tulemuste puhul rolli: testitulemused olid üsna sarnased. Ainsa erandina oli erikoolis õppivatel kerge intellektipuudega õpilastel võrreldes tavakoolis õppivate õpilastega madalam tulemus geomeetria alatestis. 

Leidsime ka, et tava- ja erikoolis õppivate kerge intellektipuudega õppijate tunnetusoskuste testi tulemustes olulisi erinevusi ei olnud. Küll aga tuli vahe sisse mitteverbaalsetes järeldamisoskustes: tavakoolis õppijatel olid testis keskmiselt kõrgemad tulemused. Selgus ka, et erikoolis õppijad olid tavakoolis õppijaist altimad küsima ülesande lahendamisel abi ja kasutama erinevaid abivahendeid. Tõdemus viitab erikoolis abi käepärasusest tekkinud oskusele vajadusel abi küsida. Siiski – alati ei olnud abist kasu ülesandele õige vastuse leidmisel. 

Varasemate uuringute autorid on väitnud, et kerge intellektipuudega õppijad õnnestuvad matemaatikas sagedamini, kui nad õpivad eraldatud klassis sarnaste oskuste ja võimetega õppijatega ning kus on individuaalne tugi. 

Praegune uuring seda ei kinnita. Kaasavas klassiruumis õppivatel kerge intellektipuudega õpilastel oli matemaatikatesti tulemus samasugune erikoolis õppijate omaga ning pigem saadi geomeetria osas paremgi tulemus. Osalt võib parem tulemus geomeetrias olla selgitatav ka keskmiselt kõrgema mittesõnalise järeldusoskusega tavakoolis õppijate seas.  

Mitmetest teiste riikide uuringutes on leitud, et haridusliku erivajadusega õppija koolikorralduse valikut mõjutab perekonna sotsiaalmajanduslik olukord: tugevama taustaga vanemad panevad oma lapsed suurema tõenäosusega tavakooli õppima. Käesolevas uuringus sellist seost ei leitud.

Tava- ja erikoolis õppivate kerge intellektipuudega laste vanemate majandusliku olukorra või vanemate haridustaseme vahel erinevusi ei olnud. Siinkohal lähtusime andmetest, mida olid vanemad ise enda kohta esitanud. Pigem näib Eestis mõjutavat lapse kooli valikut elukoht: kui elatakse piirkonnas, mille lähedal ei ole erivajadusega lastele suunatud haridusasutust, otsustavad vanemad pigem kodulähedase kooli kasuks. Sellega väldivad nad näiteks lapse viibimist õppenädala vältel kodust eemal internaatkoolis. 

Kokkuvõtvalt saab uuringu tulemuste põhjal öelda, et kerge intellektipuudega õpilaste matemaatika põhioskuste omandamine sõltub sõnalisest ja visuaal-ruumilisest infotöötlusest. põhioskuste omandamine mõjutab ka matemaatika aine edasist õppimist põhikooli tasemel –  mida paremad matemaatika põhioskused, seda kõrgem matemaatika õpitulemus.

Õppekorraldus näib mõjutavat õpilase oskust ja soovi küsida raskuste tekkimisel abi või kasutada ülesannete lahendamisel abivahendeid – see on iseloomulikum erikoolis õppijatele. Seega on oluline tagada sarnaselt toetav õpikeskkond ka tavakooli kaasavas klassiruumis. Hoolimata sellest, et erikoolis õppivate kerge intellektipuudega õpilaste mitteverbaalsed voolavad võimed on madalamad tavakoolis õppijate omadest, on matemaatikaoskus kahes rühmas ühetaoline. Tulemus kinnitab, et kohase juhendamise ja õppimisel abistamisega edenevad erikoolis õppijad oma matemaatikaõpingutes tavakoolis õppijatega sarnaselt veidi madalama mitteverbaalse järeldamisoskuse kiuste. 

Kuidas uuring valmis?

Uuringus osales 70 põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppel õppivat neljanda klassi õpilast 34-st Eesti põhikoolist, millest 12 olid erikoolid. Õpilased olid keskmiselt kümme aastat vanad ning valimis oli 39 poissi ja 31 tüdrukut. Klassijuhatajad täpsustasid õpilaste õppekorralduse: kas laps õppis tavakooli kaasavas klassis, tavakooli eriklassis või erikoolis. Tavakoolis õppis 30 last, neist 14 tavaklassis ja 16 eriklassis. Erikoolis õppis 40 õpilast. 

Õpilaste mitteverbaalsete voolavate võimete testimiseks kasutati Raveni värviliste progresseeruvate maatriksite testi. Matemaatikaoskuse mõõtmiseks koostati vahend, mille raskusaste oli kohandatud vastama põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava neljanda klassi lõpuks omandatavatele õpitulemustele. Kontrolliti matemaatika põhioskuste taset, kompleksarvutamise oskust, geomeetrilisi oskusi ja matemaatilise keele mõistmist. Testimise käigus osutas uurija õpilasele abi, kui laps seda soovis. Abi seisnes näiteks selles, et koos loeti tööjuhist, uurija aitas tööjuhist ümbersõnastada, lisas täiendavaid selgitusi või võimaldas õppijale abivahendi kasutamise (näiteks arvutabel, sõrmed, joonlaud).

Tunnetustegevuse testi ülesanded jaotusid verbaalset- ja visuaal-ruumilist taju ning motoorseid oskusi mõõtvateks. Nende lahendamine nõudis muuhulgas tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide (töömälu, pidurdusprotsessid ja ümberlülitusvõime) kasutamist. Õpilased sooritasid testid oma koolis tundide ajal, testid viis läbi uurija lapsega eraldatud vaikses ruumis ning õpilane sai vajadusel vahepeal puhata. 

Artikkel on refereeritud ajakirjas International Journal of Developmental Disabilities ilmunud artiklist, mis on valminud Triin Kivirähk-Koori doktoritöö osana.