Laine Lindvest: kooli ja kodu koostöö aitab õpilasel paremini toime tulla

Hariduses on õpetajate ja lapsevanemate vaheline koostöö hädavajalik. Seda mitte ainult õpilase akadeemilise edukuse saavutamiseks, vaid ka tema sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamiseks, kirjutab Tartu Ülikooli (TÜ) ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Laine Lindvest.
Eesti "Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" seab selge sihi suurendada lapsevanemate osalust ja kaasamist haridusprotsessis. Arengukava rõhutab, et kodu ja kooli vaheline sünergia on kasulik igakülgse ja toetava õpikeskkonna loomisel.
Haridus- ja Teadusministeeriumi väljatöötatud õppekavade uuendamise põhimõtted peavad samuti lapsevanemaid olulisteks partneriteks haridusprotsessis. Seepärast on õpetajatel, kes on kooli ja kodu läbikäimises juhtrollis, oluline mõista, kuidas omavahelist koostööd ja suhtlust lapsevanematega parandada.
Kooli ja kodu koostöö mõju lapse arengule
Kooli ja kodu koostöö mõju laste akadeemilisele edukusele on valdkond, millele on pühendatud hulgaliselt uuringuid. Eelmisel aastal tehtud uuring näitab selgelt, kuidas hästi korraldatud kahepoolne koostöö õpetajate ning vanemate vahel toetab lapse õppimist ja arengut.
Regulaarne ja sisukas suhtlus loob aluse usalduslikule partnerlusele, mis omakorda mõjub hästi õpilase õppeedukusele. Vanemate kaasatus õppeprotsessi, sealhulgas osalemine kooliüritustel, aitab tõsta õpilase motivatsiooni ja keskendumist koolitööle. Selline koostöö loob ühtse toetava võrgustiku, mis aitab õpilasel õpieesmärgid saavutada ja tunda eduelamust.
Ameerika Ühendriikides tehtud uuring, mis analüüsib koostöö mõju õpilaste õpimotivatsioonile, näitab positiivse suhtluse olulist rolli laste akadeemilisel edasijõudmisel ja õpihuvi tõstmisel.
Vanemate ja õpetajate avatud suhtlemine võimaldab mõlemal poolel paremini mõista lapse vajadusi ja õpimeetodeid. Tänu sellele saavad õpetajad õppetööd praktikas kohandada nii, et see toetab õpilase individuaalset arengut kõige paremini. Siinjuures on väga oluline õpetajate tagasiside lapse saavutustest ja väljakutsetest, et vanemad oleksid kaasatud ja saaksid toetada oma last ka kodus.
Erilise tähelepanu all on õpetajate jagatav tunnustus. Positiivne tagasiside on oma olemuselt kõige alus. See ei tugevda mitte ainult lapsevanemate kaasatust, vaid mängib niisamuti olulist rolli õpilase enesehinnangu ja motivatsiooni tõstmisel. Tunnustades lapse saavutusi, saavad lapsevanematele võimaluse tähistada neid edusamme kodus, mis omakorda suurendab lapse sisemist huvi ja soovi edasi püüelda.
Siin mängib olulist osa seegi, kuidas on rahuldatud lapse põhivajadused – piisav puhkeaeg ja uni, kodune õppimist soosiv keskkond jne. Põhivajaduste rahuldamine on tähtis, sest see loob vundamendi lapse psühholoogilisele heaolule ja enesekindlusele. See on aga hädavajalik lapse arenguks nii hariduslikus kui ka isiklikus kontekstis. Samuti on see oluline sotsiaalsete oskuste, enesehinnangu ja emotsionaalse heaolu arendamisel.
Koostööd takistavad ja soosivad tegurid
Samas seisavad õpetajad ja lapsevanemad koostööd tehes tihtipeale silmitsi mitmete väljakutsetega. Üks peamisi takistusi on mõlemapoolne üleolev hoiak, kus õpetaja tunneb ennast hariduseksperdina ja leiab, et lapsevanem peaks järgima tema antud juhiseid küsimusi esitamata. See-eest lapsevanemad leiavad, et nemad tunnevad oma last kõige paremini, jättes sealjuures õpetaja nõuanded tähelepanuta.
Ungaris tehtud uurimistöö käigus selgus, et tihtipeale on õpetajate ja vanemate tõhus suhtlemine raskendatud just ühiskondliku või kultuurilise tausta erinevuse tõttu. Samuti mõjutab omavahelist suhtlust ka tehnoloogiliste vahendite ebavõrdne kättesaadavus ja suhtlusstiilide erinevus.
Uuring peab omavahelist koostööd soodustavateks teguriteks regulaarset suhtlust, ühist keelekasutust, positiivset suhtumist mõlemalt poolt ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite asjakohast kasutamist. Eraldi tuuakse välja õpetajakoolituse olulisus, kus erilist tähelepanu tuleks pöörata suhtlemisoskuse arendamisele nende vanematega, kelle sotsiaalmajanduslik või kultuuriline taust on õpetaja omast erinev.
Tartu Ülikooli professor Halliki Harro-Loit sõnab Õpetajate Lehes, et koostöö edukus hariduses sõltub suuresti kuulamiskultuurist ja vastastikusest usaldusest: see on alus tõhusale suhtlemisele ning suhete loomisele õpetajate ja vanemate vahel. Samuti rõhutab ta, et koostöö ei tähenda lihtsalt ühiste eesmärkide nimel töötamist, vaid eeldab üksteise arvamuse ja vajaduste mõistmist. Seega, eduka koostöö saavutamiseks on oluline pühenduda dialoogile ja kaasamisele, mis toetaks kahepoolset usaldust.
Tartu Ülikooli doktorant Mari-Liis Tikerperi keskendub aga oma artiklis laiemale dialoogilisele koolikommunikatsioonile, rõhutades erinevate huvirühmade (sh vanemate) kaasamise tähtsust koolielu erinevates aspektides. Artikkel toob esile, et teadlikult planeeritud ja sihtrühmade huvidele vastav suhtlus on koolide edukaks toimimiseks oluline. Tikerperi julgustab koole arendama avatud ja kahepoolset suhtlust kõigi sihtrühmadega, et edendada usaldusel põhinevaid suhteid ja toetada kõigi osapoolte aktiivsemat kaasalöömist kooli- ja kogukonnaelus.
Nõuanded ja soovitused
Lähtudes nimetatud uuringutest, mis rõhutavad õpetajate ja vanemate suhtluse tähtsust õpilaste arengus, panin kirja järgnevad soovitused õpetajatele, kelle käes on kodu ja kooli kommunikatsioonis keskne ja juhtiv roll. Arvestades, et tõhus koostöö vanematega võib märkimisväärselt mõjutada õpilaste akadeemilist edasijõudmist ja sotsiaalset arengut, on minu eesmärk pakkuda praktilisi suuniseid, kuidas parandada ja süvendada suhtlust nii, et õpilase haridustee ja üldine heaolu oleks hoitud.
1. Koostöö alustala on ühiste eesmärkide seadmine. Kohtuge lapsevanematega regulaarselt, et arutada ja kokku leppida konkreetsed sammud, kuidas lapse arengut mõlemapoolselt toetada. See aitab luua ühise suuna, mida koos järgida.
2. Lisaks regulaarsetele kohtumistele on oluline avatud kommunikatsioonikanal õpetaja ja lapsevanema vahel, mis võimaldab mõlemal poolel vahetada olulist informatsiooni lapse edusammude, väljakutsete ja heaolu kohta. Julgustage regulaarset ja avatud suhtlust, andke järjepidevat tagasisidet lapse edusammude kohta nii akadeemilistes kui ka mitteakadeemilistes võtmes. Tehnoloogilised platvormid ja digilahendused pakuvad siinjuures häid võimalusi tõhusaks koostööks.
3. Edukas koostöö eeldab vastastikust austust ja mõistmist, eriti vajalik on siinjuures kuulamisoskus. Kõik osapooled peavad tundma end väärtustatuna ja tundma, et nende arvamus on oluline. Andke vanematele regulaarset positiivset tagasisidet, see parandab omavahelisi suhteid ja toetab positiivse õpikeskkonna loomist.
4. Vanemate aktiivsem kaasamine kooliellu, nagu ürituste korraldamine, töötoad ja kooliprojektid, toetab õpetajate ning vanemate vahelist koostööd. Julgustage vanemaid osalema aktiivselt koolielus, andke neile võimalus kaasa rääkida õppekava arendamisel. Aktiivne osalemine annab vanematele võimaluse mõjutada oma laste õppe sisu ja suunda, tagades, et haridus vastab nii õpilaste kui ka vanemate ootustele.
5. Korraldage regulaarseid vestlusringe või töötubasid vanematele, et keskenduda suhete loomisele, konfliktide lahendamisele ja vajadusel vanemlike oskuste õpetamisele. Korraldage ka regulaarseid ümarlaudu, et rääkida vanemate vajadusest ja muredest. Toetage vanemaid koduse soodsa õpikeskonna loomisel juhendamise ja ideedega.
6. Nii õpilaste kui vanemate regulaarne tunnustamine ja positiivse tagasiside andmine on koostöö jätkusuutlikkuseks väga oluline. See mitte ainult ei paranda suhteid ja usaldust, vaid aitab kaasa positiivsele ja vabale suhtlusele kooli ja kodu vahel. Tunnustage vanemate aktiivset osalust ja panust lapse arengus. Märgake muutusi ja vanemate jõupingutusi hea sõnaga.
7. Laiema kogukonna kaasamine pakub õpilaste õppimiskogemusse lisaväärtust. Julgustage ühiseid projekte, mis ei piirdu üksnes klassiruumiga: näiteks erinevaid koostööprojekte kohalike ettevõtete ja organisatsioonidega, koolide korraldatud töötube, seminare või üritusi, kus õpetajad ja vanemad saaksid koos osaleda.
On selge, et õpetajate ja vanemate koostöö ei ole ainult vahend, millega õpilaste õpimotivatsiooni tõsta, vaid ka võimas tööriist nende sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamisel. Kindlasti nõuab see mõlemalt poolelt jõupingutust, avatust ning valmidust ületada mitmesuguseid suhtlemisbarjääre.
Ühiste eesmärkide seadmine, avatud suhtlus, vastastikune austus ja mõistmine, aktiivne kaasamine ning kogukonna toetus on sambad, millele tugev partnerlus toetub. Neid põhimõtteid järgides on tagatud, et iga laps saavutab oma täieliku potentsiaali.
Toimetaja: Airika Harrik